Kuidas päästa ennast ja maailma – need on neli lahendust
Ökoloogilise jalajälje vähendamine

Brüssel, 24.jaanuar 2019. Meeleavaldus Belgias kliimamuutuste lahendamiseks

FOTO: Shutterstock

Globaalne keskmine süsinikujalajälg on inimese kohta neli tonni aastas, kuid seda tuleks vähendada kahe tonnini. Oluline on iga inimese informeeritus sellest, kuidas oma ökoloogilist jalajälge vähendada. Oleme jõudnud ajajärku, mil kõikide vastutustundlik tegutsemine on kriitiliselt oluline.

31 miljardit tonni süsinikdioksiidi vabaneb iga päev Maa atmosfääri. Mõjutame planeeti sellega, mida sööme, ostame, milliseid energialahendusi kasutame ja kui palju energiat kulutame. Loomulikult on samavõrd tähtis riigipoliitika paika pandud ja rakendatavad looduskaitse lahendused. SCMP vahendab nelja lihtsat harjumust, mida võiksime rakendada keskkonna muutmiseks. 

Kuidas liiklete?

Üks pikamaalend toodab rohkem süsinikemissiooni kui mõne riigi inimene aastas keskmiselt. Näiteks lend Londonist New Yorki toodab umbes 985 kg süsinikdioksiidi reisija kohta. See on rohkem kui aasta keskmine süsinikemissioon 56 riigis inimese kohta.

Saame vähendada autoga sõitmist ja kasutada võimalusel ühistransporti. Eesti on väike ja meid on vähe – rattaga ja ühistranspordiga liiklemine ei ole suur pingutus. Ühest kohast teise jõuab Eesti linnades üsna hõlpsalt ka jalutades, lisaks on jalutamine üks pikaealisuse saladusi. Tagasi lihtsate lahenduste juurde!

Mida sööte?

Maa päästmiseks katastroofist tuleks vähendada punase liha tarbimist ligi 50 protsenti ja suurendada pähklite, puuviljade, juurviljade ja kaunviljaliste tarbimist. Kuna suur osa inimestest ei soovi hakata taimetoitlaseks, on võimalik proovida osalist taimetoitlust.

Flexitariani dieet on leebemat vormi taimetoitlus. See tähendab, et inimene sööb rohkem taimset toitu kui loomset ja loomse toidu puhul jälgib rangelt selle kvaliteeti, kogust ja päritolu. Tarbige mõistlikkuse piires ja kvaliteetsemat liha. 

Oleme ihaldanud välismaist kaupa, kui seda meie ühiskonnas saadaval pole olnud. Nüüd on aeg õppida väärtustama goji-marjade asemel mustikaid, chia-seemnete asemel linaseemneid ja välismaiste supertoitude asemel kevadiseks puhastuskuuriks harilikku kõrvenõgest. 

Parim viis ökoloogilise jalajälje vähendamiseks on väga lihtne. Sööge kodumaist toitu ja hooajalisi vilju. Ühe väikese sissetoodud karbitäie mustikate süsinikujalajälg võib lausa olla üks kilogramm.

Millised on teie kodused jäljed?

Peale prügi vähendamise, taaskasutamise ja sorteerimise on teisigi lahendusi. Ärge hoidke kontaktis juhtmeid ja laadijaid, mida ei kasuta. Vahetage halogeenpirnid LED-pirnide vastu. Ostke rohkem pakendivabu ja paremini taastöödeldavaid tooteid ja käige rohkem turul. 

Mida kannate?

Reet Aus on avanud põhjalikult teemat kiirmoe kahjulikkusest. Eesti disainer ei kajastanud oma dokumentaalis mitte ainult tohutute riidejääkide probleemi, vaid ka seda, kuivõrd mürgine on kiirmoeketi üks teksapaar.

Kiirmoetööstus toodab kujuteldamatult suure koguse, koguni 1,2 miljardit tonni süsinikdioksiidi aastas. Samuti tekitab see «kanna ja viska ära» suhtumise, mis laieneb üleüldisele tarbimisele. Kiirmoe all kannatab ka merekeskkond. 35 protsenti ookeanis leiduvast mikroplastikust pärineb riidetööstusest. Kiirmoetööstus kasutab oma toodete valmistamiseks 79 miljardit kuupmeetrit värsket vett aastas.

Uuringud näitavad, et kui kõik inimesed pikendavad oma riiete eluiga kolmest kuust kahe aastani, on tagajärjeks isiklik viie- kuni kümneprotsendiline ökoloogilise jalajälje vähenemine.

Mõõda oma ökoloogilist jalajälge siin: http://jalajalg.positium.ee/