Apteeker selgitab, millised märgid viitavad C-vitamiini vaegusele

Kergelt tekkivad sinikad, pidev väsimus ja nigel meeleolu võivad olla märgid C-vitamiini vaegusest.

FOTO: Shutterstock

C-vitamiin on eriti vajalik immuunsüsteemi tugevdamisel ja haiguste vastases võitluses. C-vitamiini puudus suurendab organismi vastuvõtlikkust viirustele.

Uuringud on näidanud, et C-vitamiini puudus suurendab gripiviirustesse haigestumise riski – kui aga veidigi organismi C-vitamiini varusid täiendada, on vastupanuvõime haigustele märksa parem. Nimelt aitab C-vitamiin organismi immuunsüsteemi tugevdada ja on efektiivne paljude haiguste vastu võitlemisel.

Hiina Wuhani ülikooli Zhongnani haiglas viiakse läbi kliinilist uuringut, mille käigus koroonaviiruse ja raskete hingamisteede tüsistustega patsiente ravitakse C-vitamiiniga. Patsientidele manustatakse veeni kaudu suur kogus C-vitamiini, sest sel moel jõuab võimas antioksüdant otse vereringesse ja selle imendumiskiirus on suurem kui suukaudsel toidulisandi võtmisel.

C-vitamiinil on veel mitmeid tähtsaid ülesandeid. See aitab kaasa raua imendumisele, samuti on sel oluline osa luude, hammaste, veresoonte, südame ja kogu organismi tervises. C-vitamiinil on kaalukas roll ka kollageeni ja elastiini tootmisel nahas – tänu sellele on nahk elastsem ning rohkem toonuses. Lisaks aitab C-vitamiin leevendada kevadväsimust ja võidelda stressi vastu.

Kust C-vitamiini saada?

Kahjuks ei suuda organism ise C-vitamiini toota ja seepärast tuleb see omandada toidust. Head C-vitamiini allikad on puu- ja köögiviljad, kibuvitsa- ja astelpajumarjad, vaarikad, arooniad, mustad ja punased sõstrad, paprika, tsitruselised, kapsas, brokoli, spinat, kaalikas ja tomat.

Iga päev puu- ja köögivilju tarbides võib inimene toidust vajaliku C-vitamiini päevase koguse kätte saada, aga tasakaalustamata toidu korral on soovitatav C-vitamiini võtta toidulisandina. Võrreldes teistega vajavad päevas suuremaid koguseid rasedad ja imetavad emad, samuti soodustab C-vitamiini puuduse tekkimist alkoholism, anoreksia ja muud söömishäired, suitsetamine ja neeruasendusravi.

Kui C-vitamiini vajadus on hetkel suurem, on mõistlik jagada selle päevane doos päeva peale võrdseteks annusteks ning võtta korraga umbes 100–250 mg või kasutada prolongeeritud vabanemisega preparaate, sest organism ei suuda suurtes kogustes C-vitamiini korraga omastada. C-vitamiini tuleks tarvitada paar kuud järjest ning seda on parem võtta hommikul või lõuna ajal. Maksimaalne C-vitamiini annus haigusperioodil on 1000 mg ning mitte pikemalt kui 10 päeva järjest.

Millisel kujul C-vitamiini eelistada?

Apteegis on saadaval erinevaid C-vitamiini preparaate, nende põhikoostisaineks on kas looduslik või sünteetiliselt toodetud askorbiinhape, kuid organismi jaoks ei ole vahet, kas

preparaat sisaldab looduslikku või sünteetilist toimeainet. Looduslikku askorbiinhapet leiab näiteks acerola-kirsist, kibuvitsast ja astelpajust. Samas tasub meeles pidada, et kui askorbiinhapet võtta suurtes kogustes, siis võib see ärritada kõhtu või tekitada nahalöövet.

Hea alternatiiv inimestele, kelle soolestikku askorbiinhape ärritab, on liposoomne C-vitamiin, mida kiidetakse eriti hea imendumisvõime poolest. Liposoomse C-vitamiini molekulid on kapseldatud nanosuurustesse vitamiini kaitsvatesse liposoomidesse, mis aitavad vitamiinil minna mööda seedetrakti ja kaitsevad vitamiini hävimise eest. Vitamiinipakikese sisu tuleb pigistada otse suhu või soovi korral manusta vee või mahlaga. Sellist liposoomset vitamiini tuleb manustada tühja kõhuga, vähemalt 15 minutit enne söögikorda ja soovituslikult üks pakk üks kord päevas.

Kuidas C-vitamiini vaegust ära tunda?

Kuigi vitamiinipuuduse väljakujunemine võtab üldiselt aega mitu kuud, annavad sellest aimu mitmed muutused välimuses ja enesetundes.

Kare nahk. C-vitamiin on vajalik kollageeni tootmiseks, mis omakorda vastutab naha ja sidekudede tervise eest.

Pidev väsimus ja kehv tuju. C-vitamiini nappuse puhul on need põhilised sümptomid, mis võivad ilmneda veel enne, kui defitsiit välja kujuneb.

Madal immuunsus. C-vitamiin aitab rakkudes infektsioone tõrjuda ning haigusetekitajaid hävitada. Haiguste vältimiseks tuleb C-vitamiini saada toidust või juurde manustada regulaarselt, mitte hakata end haigena tundes suurtes kogustes vitamiine sisse sööma, sest viimasel juhul ei pruugi sellest enam abi olla.

Kerge sinikate teke. Kui sinikad tekivad isegi kergema müksu peale, võib see olla märk C-vitamiini vaegusest, kuna vähene kollageeni tootmine on veresooned nõrgaks teinud. Sinikad võivad olla tavapärasest suuremad ja tumelillad.

Veritsevad igemed. Punased, paistes ja veritsevad igemed võivad märku anda C-vitamiini vaegusest. Vitamiinipuudusega võivad igemed isegi lillakaks muutuda.

Aeglaselt paranevad haavad. Vitamiininappus aeglustab haavade paranemist ning uuringud on leidnud, et näiteks krooniliste jalahaavanditega inimestel on sageli C-vitamiini nappus. Raskematel juhtudel võivad vanad haavad uuesti avaneda ja suurendada infektsioonide tekkeriski.

Nõrgad luud. Luude tugevuses mängivad kriitilist rolli mitmed vitamiinid, sealhulgas C-vitamiin. Eriti võib C-vitamiini puudus mõjutada väikelapsi, kelle luud on veel arenemisjärgus.

Rauavaegusaneemia. C-vitamiini nappus võib süüdi olla rauavaegusaneemia tekkes. Aneemiale on iseloomulikud kahvatu jume, väsimus, kuiv nahk ja juuksed, külmad jäsemed. Kui aneemia on juba diagnoositud ning seisund ei parane, võiks kontrollida ka C-vitamiini näitajaid.

Seletamatu kaalutõus. C-vitamiin võib olla abiks ülekaalu ennetamisel, sest see reguleerib rasva vabanemist rasvarakkudest, vähendab stressihormoone ning pärsib põletikulisust.