Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
:format(webp)/nginx/o/2020/03/11/13001083t1hbcd9.jpg)
Teadlased analüüsisid kolme sajandi jagu andmeid ning leidsid, et naised elavad suurema tõenäosusega üle näljahädad ja epideemiad ja seda juba vastsündinueas, vahendab United Press International.
Sooline lõhe ellujäämise tõenäosuse puhul on bioloogiline, sest vastsündinud poiste ja tüdrukute käitumises puuduvad märkimisväärsed erinevused. Teadlased arvavad, et selle põhjuseks võivad olla hormonaalsed ja geneetilised erinevused ning et östrogeen ehk naissuguhormoon võib aidata immuunsüsteemil haigustega võidelda.
Duke’i Ülikooli teadlased analüüsisid näljahädade ja haiguste mõju inimeste tervisele viimase 250 aasta vältel ning valim sisaldas erinevaid rahvaid eri riikidest nagu Ameerika Ühendriigid, Trinidad ja Tobago, Iirimaa, Rootsi, Ukraina ja Island.
Teadlased leidsid, et naised elasid suurema tõenäosusega üle rasked ajad, näljahädad ja haigusepideemiad. Näiteks Ukraina 1933. aasta näljahäda ajal elasid noored naised 50 protsenti kauem kui noored mehed. Naised elasid meestest kuni neli aastat kauem ka heades oludes.