Tartu Ülikooli teadlased panevad targad bakterid haavu ravima

Targad bakterid aitavad ravida haavu. Foto: Shutterstock

Iga inimene on oma elus pidanud mõnda haava ravima. Normaalselt toimiv organism saab haavaraviga ise hakkama. Kuid mõnikord, näiteks eakate puhul, ei parane haavad nii, nagu peaks. Tartu Ülikooli teadlased katsetavad, kuidas bakterid haavainfektsioonide vastu võidelda saavad.

Tartu Ülikooli füüsikalise farmaatsia dotsent Karin Kogermann ütles saates «Kuue samba taga», et eesmärk on panna targaks muudetud baktereid tootma soovitud antimikroobset ainet, mis aitaks võidelda haavainfektsiooni vastu.

Praegu katsetatakse baktereid laboritingimustes traditsiooniliste haavainfektsiooni tekitajate peal. Sealjuures jälgitakse, et targad bakterid säilitaksid oma elulemuse, mis tagaks vajaliku antimikroobse aine tootmise.

Kui bakterid toimivad laboritingimustes eesmärgipäraselt, järgnevad katsed haavamudelil. Selleks kasutatakse kas inimrakke, mis on kasvatatud koekultuurisüsteemis, või seanahka, mis on inimese nahaga väga sarnane. Kui tark bakter tegutseb nendeski katsetes nii, nagu ette nähtud, minnakse edasi loom- ja inimkatsetega, mis eeldavad juba ranget ohutuskontrolli.

Haavaravi vajava inimese jaoks ei muutu visuaalselt midagi. «Ta näeb sidet või plaastrit, aga ei suuda palja silmaga tuvastada, mis seal sees on. Tulevik võiks olla ideaalis selline, et inimene läheb apteeki ja palub antimikroobset plaastrit, kus on sees bakterid, mis aitavad haava ravida. Kuid selle ohutuse ja tõhususe tõestamise nimel on vaja veel palju tööd teha,» tõdes Kogermann.

Artikkel põhineb Madis Ligi intervjuul Tartu Ülikooli füüsikalise farmaatsia dotsendi Karin Kogermanniga Kuku raadio saates «Kuue samba taga», kus ta rääkis Eesti Teadusagentuuri rahastatud projektist «Naha- ja haavainfektsioonide ennetuseks ja raviks kasutatavate antimikroobseid peptiide vabastavate ravimkandursüsteemide väljatöötamine» (PRG726). Saadet saab Kukust järelkuulata.