Prantsuse teadlane leidis ravi, mis võib aidata koroonaviirusest kiiremini paraneda (3)
18. märts 2020, 15:38
/nginx/o/2020/03/18/13014413t1h29f5.jpg)
Tunnustatud prantsuse teadlane Didier Raoult Marseille nakkuskliinikust (l'Institut Hospitalo-Universitaire) töötas välja koroonaviiruse ravi ning esimeste katsete tulemusel on selgunud, et kuus päeva pärast ravimi võtmist ei ole inimene enam nakkusohtlik, vahendab Connexion.
Didier Raoult on nakkushaiguste spetsialist ning nakkuskliiniku juht, kes sai Prantsuse valitsuselt ülesandeks leida koroonaviiruse Covid-19 ravim. Ravimi (Plaquenil) toimeaineks on klorokviin, mida kasutatakse ka malaaria ennetamiseks ja ravimiseks.
Katsetes osalenud 24 vabatahtlikku patsienti paranesid kiiresti ning 75 protsenti neist ei olnud kuus päeva pärast ravi alustamist enam nakkusohtlikud. Patsientidele anti iga päev 600 mikrogrammi Plaquenili kümne päeva vältel. Patsiendid, kellele ravimit ei manustatud, olid kuue päeva järel jätkuvalt nakkusohtlikud.
Klorokviini on Covid-19 raviks kasutatud ka Hiinas ning praegu käivad ravi tõhususe väljaselgitamiseks kliinilised katsed. Uue ravimi tõhusus sai kinnitust ka Ameerika teadlaste uuringust, mis avaldati 13. märtsil. Ameerika Ühendriikide teadlased leidsid, et klorokviini võtnud patsiendid paranesid kiiremini.
Perearst Piret Rospu: tegemist on esialgsete andmetega
«Klorokviin ja hüdroksüklorokviin, millest viimane on ka Eestis reumahaigete ravis kasutusel, on esile kerkinud uue koroonaviiruse võimalike ravimitena mitmes prekliinilises (labori)uuringus ja käivitunud on mõned kliinilised uuringud (inimestel),» ütleb Rospu. Ta ütleb, et käesolev uuring ei ole läbinud teiste teadlaste eelretsensiooni ega ole veel avaldatud. Rospu lisab, et samuti on uuringus osalenud patsientide arv (24) väga väike. «Töö autori loenguvideost võib aru saada, et ravi saanute hulgas muutusid testid koroonaviiruse RNA suhtes negatiivseks palju kiiremini kui ravi mittesaanute hulgas. Suusõnaliselt ütleb autor, et ravi saanud patsiendid paranesid kiiremini kui ravi mittesaanud patsiendid,» märgib Rospu, lisades, et tegemist on alles väga esialgsete andmetega. Selgusetuks jäävad paljud koroonaviirusnakkuse puhul kriitilise tähtsusega küsimused: kas ravi takistab kopsupõletiku kujunemist? Kas ravi vähendab haiglaravi vajadust ja/või haiglaravi kestust? Kas ravi vähendab intensiivravi vajadust ja/või intensiivravi kestust? Kas ravi vähendab haigete suremust? Nendele küsimustele vastuste leidmiseks on vaja pikema kestusega kliinilisi uuringuid rohkemate patsientidega.
Praegune uuring annab Rospu sõnul lootust ja suuna edasiste uuringute korraldamiseks, aga ta nendib, et on vara olla veendunud, et on leitud koroonaviirusnakkuse vastane ravi.