Proviisor annab nõu: millal ja kuidas kasutada antibiootikume

Ravimid. Foto: FRED TANNEAU / AFP

Antibiootikumiravis ei kehti põhimõte, et mida raskem haigus, seda kangem ravi, igale bakterile toimib kindel antibiootikum, ütles Tartu Ülikooli kliinikumi haiglaapteegi proviisor Jana Lass saates «Patsiendiminutid».

Viirushaiguste puhul antibiootikumiravi ei toimi, sest antibiootikumid tapavad vaid baktereid. Mõnikord võib viirusnakkus siiski organismi sedavõrd kahjustada, et kehaomased bakterid tekitavad ise põletiku ja sellel juhul on antibiootikumide kasutamine omal kohal. Kõige sagedamini kasutataksegi antibiootikume bakteriaalsete haiguste raviks, teatud juhtudel ka ennetavalt, näiteks operatsioonide eel või järel, et ära hoida infektsioonide teket.

«Võrreldes teiste Euroopa riikidega kasutatakse meil antibiootikume väga vähe, vaid Hollandis on kasutus inimese kohta väiksem,» rääkis Lass. Kergekäeline antibiootikumide kasutamine muudab bakterid nende suhtes resistentseks ehk teisisõnu bakter kohaneb antibiootikumiga, inimese organism enam ravile ei reageeri ning haigus süveneb. Eestis ei ole resistentsed bakterid nii tõsine teema kui Küprosel või Itaalias, aga ohumärgid on meilgi olemas. «Kui patsiendil tavapärased antibiootikumid enam ei toimi, võetakse kasutusele n-ö vanad, suhteliselt toksilised analoogid, millel on rohkem kõrvaltoimed. Näiteks kolistiini kasutati viimati kaheksakümnendatel.»

Eesti võiks antibiootikumide kasutamisel eeskuju võtta Põhjamaadest, kus see on väga hästi läbi mõeldud. «Tavaliste põletike ravis võiks rohkem kasutada lihtsamaid ehk kitsama toimespektriga antibiootikume, näiteks penitsilliini, ja hoida tagavaraks laia toimespektriga ravimid, näiteks amoksitsilliini koos klavulaanhappega, mis on meie arstide vaieldamatu lemmik,» selgitas Lass.

Igaüks saab antibiootikumide resistentsuse vähenemisele kaasa aidata, kui võtab väljakirjutatud antibiootikumikuuri alati lõpuni. «Pole mõtet varem ravimi võtmist katkestada, isegi kui enesetunne paraneb, sest alguses tapab antibiootikum nõrgemad bakterid, vastupidavamad saavad hukka alles kuuri lõpus,» selgitas Lass. Kui ravimit on vaja kasutada kolm korda päevas, tuleks kordade arv ära jagada 24 tunni peale, mitte ärkveloleku tundide peale, ja võtta rohtu iga päev samal ajal. «Kindlasti ei tohi oma antibiootikume jagada teistega või uuesti haigestudes hakata iseseisvalt võtma eelmisest ravikuurist järele jäänud bakterivastast ravimit, sest väga tõenäoliselt see ei toimi.»