/nginx/o/2020/03/23/13022713t1h63d4.jpg)
Miks on südamehaigusega inimesed koroonaviiruse riskirühm ja mispärast on äärmiselt tähtis järgida oma raviskeemi, selgitab doktor Alari Irs, ravimiameti meditsiininõunik ja arst-õppejõud kardioloogia erialal Tartu Ülikooli kliinikumi südamekliinikus.
Teadusajakirjas The Lancet avaldati 11. märtsil teoreetiline arutelu koos uuringuga, kus väidetakse, et kõrgvererõhktõve või muu südamehaigusega inimesed ja diabeetikud on koroonaviiruse riskirühm. Hiinas koroonaviiruse tagajärjel surnud inimeste põhjal koostatud uuringus tuuakse esile, et mainitud haiged saavad enamasti ravimeid, mis kiirendavad viiruse kulgu ja muudavad seda agressiivsemaks. Nende ravimite hulka oli loetud ka ibuprofeen.
Sellele reageerisid Eesti terviseamet ja ravimiamet, kes juhinduvad oma otsustes Maailma Terviseorganisatsiooni edastatud andmetest, et haiged ei tohiks muuta oma praegust raviplaani. Palaviku alandamiseks aga soovitatakse ibuprofeeni asemel ohutuse mõttes eelistada paratsetamooli.
Mida siis sisaldavad ajakirjas The Lancet avaldatud uuringu järgi need n-ö ohtlikud ravimid? Angiotensiini muundavad ensüümid (AKE) reguleerivad vererõhku ja vedeliku tasakaalu kehas. Seda ensüümi leidub ravimites, mida riskirühmaks nimetatud diabeetikutele, südamehaigetele ja kõrgvererõhktõbe põdevatele inimestele välja kirjutatakse. Hiina teadlased väitsid uuringus, et SARS-CoV ja SARS-CoV-2, tungides kopsudesse, soolestikku, neerudesse ja veresoonkonda, võivad niimoodi muuta AKE2 hulka organismis, mida viirus kurjasti ära kasutab.
AKE2-ensüüme leidus uuringute põhjal rohkelt esimese ja teise astme diabeetikutel, kelle ravimites on AKE-inhibiitorid ja angiotensiin II retseptori blokaatorid (ARB). Leidus aga ka vastupidiseid katseid, milles AKE2-ensüümide määr ei suurenenud.
AKE2 on suuremas koguses ka tiasolidiindioonides ja ibuprofeenis. Tagajärg on AKE2-ensüümide rohkus organismis, mis aitab Hiina uurijate sõnul väidetavalt kaasa koroonaviiruse sidumisele organismiga.
AKE-koostisega ravim vähendab organismis põletikku ning seda on pakutud peamiseks kopsuhaiguste, vähi, diabeedi ja kõrgvererõhktõve raviks. Seetõttu on meditsiinis tekkinud konfliktne olukord.
Uuringu tegijad hoiatavad, et südamehaiged, kõrgvererõhktõve ja diabeediga inimesed, keda ravitakse AKE-inhibiitoritega, võivad olla koroonaviiruse riskirühm.
Uuringu tegijad hoiatavad, et südamehaiged, kõrgvererõhktõve ja diabeediga inimesed, keda ravitakse AKE-inhibiitoritega, võivad olla koroonaviiruse riskirühm.
«See, et juba varem haige inimese tõenäosus lisanduva ägeda haiguse tõttu surra on suurem kui tervel inimesel, on hästi teada kurb tõsiasi,» ütleb Alari Irs, ravimiameti meditsiininõunik ja arst-õppejõud kardioloogia erialal Tartu Ülikooli kliinikumi südamekliinikus.
Maailma Terviseorganisatsiooni andmed Hiina kohta näitavad, et haiglaravi vajanud koroonapatsientide suremus oli 1,4 protsenti, palju suurem aga kaasuva kroonilise haiguse korral: südame-veresoonkonnahaigusega patsientidel 13,2, diabeediga 9,2, kõrgvererõhktõvega 8,4, hingamisteede kroonilise haigusega 8,0, vähktõvega 7,6 protsenti.
«Siduda see südamehaiguste puhul mingi spetsiifilise ravimiklassiga on praegu pandeemia tingimustes ülimalt paljude segavate tegurite taustal minu meelest ohtlik ja vastutustundetu. Ajakirja Lancet toimetajast on mul väga raske aru saada,» ütleb Irs.
«Südamehaigetel on parim jätkata haiguse senist optimaalset ravi ja mitte teha järske muutusi püsiraviskeemides. Kindlasti on ohtlikum kroonilise haiguse dekompensatsioon kui teoreetiline hüpotees ravimi ja haiguse mõningasest võimalikust koostoimest ajakirjas Lancet. Ravi muutmist ei soovita mitte ükski rahvusvaheline erialaorganisatsioon,» rõhutab dr Irs.
Arst selgitab, et ägedal viirushaigusel, sealhulgas koroonaviirusel, on kardiovaskulaarsüsteemile kolm peamist lühiajalist mõju.
Esiteks suureneb südamelihase infarkti risk, mis on tingitud ägedast põletikulisest vastusest infektsioonile. Teiseks võib halveneda südamelihase funktsioon, mis võib viia raske südamepuudulikkuseni (harva esineb ka südamelihase põletik). Kolmandaks suureneb ohtlike rütmihäirete tekke tõenäosus, põhjuseks samuti äge põletikureaktsioon.
«Covid-19 puhul võib osal patsientidel tekkida kopsupõletik, äge neerupuudulikkus ja lisanduda bakteriaalne põletik, muuhulgas koos baktereemia ja sepsisega – need kõik on kardiovaskulaarsüsteemile raske kahjuliku mõjuga ja ohustavad seetõttu südamehaigete elu rohkem kui nende patsientide oma, kes olid enne viirust terved,» räägib Irs.
«Saadaolevate kaootiliste andmete alusel on praegu võimatu uurida, kas mõni paljudest neil patsientidel kasutatavatest ravimitest mõjutab haiguse kulgu negatiivselt,» nendib Irs.
Ta tõdeb, et ka tavalise hooajalise gripi korral on selgunud, et haiglapatsiendil on gripi ja südamepuudulikkuse koosesinemisel suurem risk saada äge hingamispuudulikkus või neerupuudulikus, ta võib vajada aparaadihingamist või dialüüsravi ning võib isegi surra. Ka haiglaravi kestus on Irsi sõnul sel juhul pikem kui kummagi tõve puhul eraldi.
«Saadaolevate kaootiliste andmete alusel on praegu võimatu uurida, kas mõni paljudest neil patsientidel kasutatavatest ravimitest mõjutab haiguse kulgu negatiivselt,» nendib Irs.
«Südamehaigete tavaravi tuleb Covid-19 raskema kulu korral niikuinii muuta, sest vererõhk võib langeda või tõusta ning tuleb muuta kõrgvererõhktõve ravimite annuseid või nende kasutamine lõpetada. Aga see sõltub iga patsiendi haiguskulust,» lisab ta.
Tartu Ülikooli kliinilise farmakoloogia professor Anti Kalda lisab: «Tõenduspõhine informatsioon ravimite mõju kohta koroonaviiruse ajal puudub ja seetõttu võivad ennatlikud otsused halvendada südamehaigusega patsientide seisundit.»
Eriolukorra ajal on oluline rõhutada, et kriisi edukaks möödumiseks ja haiguse leviku peatamiseks tuleb lähtuda terviseameti, ravimiameti ja Maailma Terviseorganisatsiooni poolt edastatud soovitustest. See tähendab muuhulgas oma ravimiplaanist ja kehtestatud karantiinitingimustest kinnipidamist.
/nginx/o/2020/03/09/12996751t1h7c9e.jpg)