Kus on riskilaste kodu?

Eriolukorra ajal on jäänud paljud riskilapsed pendeldama kodude ja turvakodude vahele, seades nii ennast ja teisi ohtu

FOTO: Shutterstock

Ühiskonnakodanikena pistame kõik eriolukorra ajal rinda täiesti uut tüüpi probleemidega. Riskilapsed, kes ei sobitu koju ega kooli, ei saa enam olla ka kaubamajades ega mänguväljakutel. Millises olukorras on praegu need lapsed?

Ohvriabisse ja teistesse sotsiaalabisüsteemidesse satuvad lapsed, kes pidevalt kodust ära jooksevad ning elus veel kuidagi oma kohta ei leia. Selliselt ei lepi need lapsed ka koolisüsteemiga ja on kallutatud rohkem keelatud ainete tarbimisele. Need on lapsed perekondadest, kelle vanemad on kasvatamise küsimustes abitud või alla andnud.

Riskilapsed on praegusel ajal samuti haiguse riskirühm. Miks? Need lapsed ei arvesta eriolukorra tingimustega või ei pea kehtestatud reegleid piisavalt oluliseks, seetõttu liiguvad endiselt palju ringi.

Selliseid hulkuvaid lapsi kodudesse ei oodata, kuna seal on samuti riskirühmi – eakaid inimesi ja lapseootel emasid, kes ei julge kogu perekonda süüdimatult käituva lapse tõttu ohtu seada. Ainukeseks peavarjuks nendele lastele on sel ajal turvakodud ja –keskused.

Turvakeskuse missiooniks on sõltuvusvastase taastusabi teenuse osutamine lastele. See on hoolekandeteenus, mis pakub sõltuvuse võõrutamise teenust kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja alusel suunatud võo politsei poolt toodud alaealistele, grupitööd lapsevanematele ja öist turvakoduteenist hulkuvatele lastele.

Turvakodu on varjupaik lastele, kes kannatavad eelkõige sotsiaalse ebavõrdsuse ja ränkade koduste tingimuste käes ning vajavad kohta, kus ohutult viibida. Keskuses võib viibida laps ühest ööst ühe aastani.

Kas turvakodudes ja –keskustes jätkub kohti kõigile ja millised on hetkel sealsed korraldused?

Turvakoduteenuse juht Tiina Simson vastab: «Tallinna Laste Turvakeskuse alla kuulub kaks laste turvakodu, kus on kokku 28 kohta. Nõmme tee üksus, mis on mõeldud käitumis- ja sõltuvusprobleemidega lastele ning emade ja laste turvakodu.»

«Nüüd, eriolukorras, on Nõmme tee keskuses kohaldatud üks osakond niinimetatud ajutiseks turvakoduks, et teistes turvakodudes oleks tagatud kohalolevate laste tervis ning stabiilsus võimalikult läbimõeldult. Hetkel ei toimu ka turvakodudes vanemate külastusi ja lapsed saavad suhelda lähedastega telefoni ja meilide teel,» selgitab Simson.

Turvakeskuse juht Priit Siig täiendab: «Meil on kaks laste turvakodu - Lilleküla turvakodu, kus on kohti 12 ja Männi turvakodu, kus on kohti 16. Mõlemas majas on tänase seisuga kõik kohad täidetud ja sinna rohkem lapsi paigutada ei saa.»

«Seetõttu oleme loonud erakorralise turvakodu ühest Nõmme tee keskuse osakonnast. Sinna saab paigutada kuni 12 alaealist last vanuses 3-17 eluaastat. Seal on hetkel veel vabu kohti, kuid politsei pöördub meie poole regulaarselt sooviga lapsi turvakodusse paigutada. Loomulikult nõustun, et hetkeolukord ongi väga keeruline, paljud lapsed eiravad karantiininõuet ja viibivad kampadena tänavatel,» vastab Siig.

Siig lisab, et kõiki lapsi paraku keskustesse paigutada ei ole võimalik. «Aga veelkord, oleme paindlikud vastavalt eriolukorrale ja kui meie Nõmme tee erakorraline turvakodu peaks viimase voodikohani täituma, siis otsime kindlasti täiendavaid lahendusi.»

Simson lisab, et abivajavaid ei ole siiani palju olnud. «Tavaliselt suunatakse lapsed turvakodudesse lastekaitse poolt või siis toob nad sinna politsei. Helistatakse ette ning siiani oleme ikka koha leidnud ja keegi ei ole jäänud abita.»

Siig on sama meelt, et riskilapsed ja –noored saavad alati nende poole pöörduda.

Milliseid meetmeid kasutatase turvakeskustes ja –kodudes teadlikkuse tõstmiseks?

Simson sõnab, et turvakodudes töötavad psühholoogid ja nõustamisteenus on igati tagatud. «Lastel on mõnikord rohkem küsimusi, kui meil vastuseid. Millal karantiin läbi saab? Miks on inimestel maskid ees? Kust see alguse sai? Miks me ei tohi SKY-parki minna? Miks ema ei tohi tulla?»

«Vaatame koos meediat, kuulame uudiseid, anname juurde selgitusi. Teismelistega on keerulisem, sest nad väga iseteadlikud. Usutakse, et noortele viirus ei nakka ja niikuinii toimub paranemine,» lisab Simson.

Kuidas hoitakse kodudes ja keskustes laste ja töötajate ohutust ja tervist?

«Turvakodude eesmärgiks on oma töötajate hoidmine, sest nii suudame ka lapsi hoida ja kaitsta. Toimub hoolikam ruumide puhastus, igapäevased märgkoristused. Meil on desinfitseerimisvahendid. Järgime sotsiaal- ja tervishoiuameti ning terviseameti poolt saadetud juhiseid. Sööme C-vitamiini. Lapsed käivad koos kasvatajaga väljas jalutamas. Lastel toimub suhtlemine vanemate ja sõpradega ainult telefoni teel,» vastab Simson.

Endiselt jääb murekohaks kõikidele ühiskonnaliikmetele selgeks tegemine, kuidas selles eriolukorras vastutada ja vastutust võtta. See on praegusel ajal iga kodaniku ülesanne. Kui märkad abivajajat last või oled laps, kes on sattunud mingil põhjusel hätta, siis pöördu lasteabitelefonile 116 111. Lisainfoks on www.lasteabi.ee.