Eestis on tänavu gripi tõttu surnud 10 inimest

Kaastunne lähedastele.

FOTO: Elmo Riig

Kokku on hooaja algusest grippi surnud 10 inimest, nende hulgas üheksakuune laps. Üheksa inimest on olnud vanuses 65 ja vanemad. Kõik lahkunud kuulusid gripi suhtes riskirühma, keegi polnud vaktsineeritud. Peamiseks kaasnevaks riskiteguriks on olnud vanus ja kroonilised haigused, vahendab terviseamet.

Tervise- ja heaolu infosüsteemide keskuse andmetel on hooaja algusest gripi tõttu hospitaliseeritud 523 patsienti, neist üle 54,3 protsendi haiglaravi vajanutest on olnud tööealised ja vanemaealised patsiendid.

Ülemiste hingamisteede nakkustesse haigestunute arv kasvas eelmisel nädalal 61 protsendi võrra, ajavahemikul 16.–22. märts pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arsti poole 5595 inimest.

Kui tavaliselt on ligi pooled arsti poole pöördunutest lapsed, siis eelmisel nädalal moodustasid lapsed arstiabi vajanutest kolmandiku ehk 34,3 protsenti. Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova sõnul oli haigestunute arvu kasv arvatavasti seotud sagenenud ägedate respiratoorse nähtudega patsientide pöördumistega perearstide poole seoses Covid-19 kahtlusega. «Viimase kolme nädala jooksul vähenes laboratoorselt kinnitatud gripijuhtude arv ning muutus ka gripiviiruste etioloogiline struktuur – grippi haigestunute arv vähenes 34 protsendi võrra,» ütles Sadikova.

Gripiviirustest tingitud haigestumiste osakaal moodustas 37 protsenti haigestumisest, jätkuvalt kasvab muude viirustega seotud haigestumiste arv. Muudest viirustest ligi 50 protsenti moodustav RS-viirusesse haigestumine. 

Laboratoorse kinnituse said 76 gripiviirust, neist 55 olid A- ja 21 B- gripiviirused.

Grippi haigestumuse intensiivsust võib endiselt hinnata madalaks ja geograafilist levikut laialdaseks.

«Praeguste andmete põhjal võime öelda, et see gripihooaeg osutus erakordseks ning on viimase 15 aasta üks leebemaid,» ütles Sadikova, kelle sõnul võib sel hooajal leebe leviku üheks põhjuseks olla grippi haigestumuse intensiivse kasvu perioodi kokkulangevus jõulupühade ning koolivaheajaga.

Teiseks põhjuseks on domineeriv A gripiviirus A(H1N1)pdm09, mis on meil ringluses alatest 2009. aastast. «Seetõttu peaks elanikkonna seas olema säilinud selle tüve vastu teatud immuunsus, suure tõenäosusega kulgeb haigus paljudel juhtudel kergelt, asümptomaatiliselt.»

Kolmandaks põhjuseks võiks olla praegune märg ja soe ilm, mis võis gripiviiruse leviku potentsiaali pisut vähendada.