:format(webp)/nginx/o/2020/03/27/13028403t1h3a95.jpg)
Eesti Arstide Liidu president rääkis eilses «Ringvaates», mida kujutab endast koroonaviiruse raskem kulgemine ja intensiivravi, selgitades haiguse mõju kopsudele. Sütt pani inimestele südamele, et kojujäämine on tähtis haiguse suure progresseerumise vältimiseks.
Jaan Sütt tõdes, et kahjuks ei kulge haigus kõikidel inimestel kergesti ja haiglaravi vajavad patsiendid on seal eelkõige väga tõsise hingamispuudulikkuse tõttu. «Sisuliselt tähendab see seda, et organism ei saa hapnikku. Kui organism ei saa hapnikku, siis saavad kõik teised organsüsteemid ka kahjustada. Ja see seisund, mida me intensiivravis ravime, on hulgiorganpuudulikkus,» selgitas Sütt.
Sütt tegi selgeks, millisel juhul võetakse inimene kiirabiga haiglasse ja kes on need, kes vajavad üldse haiglas olemist. «Põhiline, mida inimene tunneb või kaebab enne seda, kui ta haiglasse jõuab, ongi hingeldus, õhupuudustunne, võib olla hingamisel valu või hästi tugev köha, mis takistab elamist. Need on need peamised sümptomid, mille pärast kas kutsutakse kiirabi või pöördutakse haigla erakorralise meditsiini osakonda.»
«Vastuvõtus tehakse kindlaks, mis selle patsiendi seisund on, võetakse ka koroonaviiruse analüüs. Kui see on positiivne, siis vastavalt otsutatakse kõikide eluliste parameetrite järgi, kas patsient hospitaliseeritakse tavaosakonda haiglasse või kui olukord on väga tõsine, ja ta vajab intensiivravi, siis otse intensiivraviosakonda.»
Sütt selgitab põhjalikumalt ka seda, mida teeb organismiga selline tõsisem olukord. «Hingamispuudulikkus tähendab seda, et kops ei tööta. Kopsusombud on täitunud põletikulise vedelikuga ja seal ei toimu enam seda, mis seal peab toimuma. Hapnik ei pääse enam kopsu sisse ja süsihappegaas ei pääse enam organismist välja. See suur põletikuline kopsuosa, kui see hõlmab juba enamuse kopsust, tekib ka organismi teises kudedes hapnikuvaegus ja sellest võib tekkida šokiseisund. Kõik teised organsüsteemid lülituvad lihtsalt järk-järguliselt välja.»
«See ravi, mida me siis pakkuda saame, on kopsudesse kõrge ventilatsioon, lisahapniku sisaldusega sissehingatavas õhus, ja loomulikult kõik muud intensiivravivõtted. Sellised haiged vajavad sageli kõhulipõetust, et õhk pääseks nendesse kopsuosadesse, mis on muidu on allpool kokkusurutud. Kui me kõiki neid ravimeetdeid rakendame, siis patsiendi seisund võib stabiliseeruda. Kui me suudame neid piisavalt kaua elus hoida, siis ka paraneda.»
Sütt tõdeb aga, et kahjuks on leviv koroonaviirus näidanud, et kopsukahjustus ei lähe väga kiiresti üle. «See võib vajada intensiivavi ja hingamisaparaadi toetust mitmeid nädalaid.»
«Praeguseks, need haiged, kes intensiivravi vajavad, on hetkel intensiivravis. Keegi neist päriselt terveks ei ole saanud. Nad ongi meil siin eelmise nädala lõpust, kuskil siis need esimesed haiged tulid. Elu näitab, et viie-kuue päevaga ei juhtu midagi. Terve järgmine nädal kulub ka veel nende raviks,» tõdeb Sütt.
See tähendab, et praegu hõivatud intensiivravikohad on seda heal juhul mitmeteks nädalateks. «See ongi see, mida Eesti rahvas peab teadma. Kuigi meil on neid intensiivravikohti päris palju ja siin epideemiaks valmistudes oleme neid ka juurde loonud, siis haigus oma iseloomult on selline, et ta võtab need olemasolevad kohad ära hästi pikaks ajaks.»
«Need inimesed, kes täna, homme, ülehomme haigeks jäävad, täidavad võibolla nädala-paari pärast meie intensiivravid ära. Kes edaspidi haigeks jäävad, neile ei pruugi seal enam kohti olla.»
«See haiguse kulg intensiivis on väga pikk. Ja selletõttu ongi alati siin meedikute poolt viimasel ajal hästi palju seda kedratud, et püsige kodus ja laske meil oma tööd teha. Kui teil kunagi abi vaja on, siis teil oleks ka siin haiglas kohta,» selgitab Sütt, miks kodusolemine isegi haiguse kergema kulgemise või sümptomite mitteilmnemise juures on väga oluline.
Seetõttu on ka niisama enda testida laskmine suur kulu riigile ja meditsiinisüsteemile, kui tegelikult võiks olla kodus.
Sütt selgitab, et lõviosa arstidest on praegub terved ja hullemaks valmitsumas. «See puhang Eestis on alles suhteliselt algusjärgus. See, mis võib juhtuda nädala-paari pärast, on see, mis meid täna väga muretsema paneb.»
«Kui kaitsevahendite koorem jääb tulemata, siis tõenäoliselt paariks nädalaks on meil varustust olemas. See on ka see aeg, mil selle eest vastutavatel inimestel on aega lahendus leida. Ja ma usun, et küllap see ka leitakse. Kindlasti on see tõsine probleem ja teeb meid murelikuks, aga võtame ikkagi päev päeva järel ja katsume selle asja nö ära lahendada,» selgitab Sütt olukorda kaitsevahendite olemasolust ja nende suutlikkusest.
Lõpuks paneb Sütt veelkord rõhku sellele, miks peab püsima kodus. «Kodust ei tohi välja tulla seepärast, et kui tahate saada vajalikku abi, siis oleks mõistlik, et nädala-paari pärast, kui selle haiguse tipp kõikide statistikute ja matemaatikute mudelite järgi peaks jõudma, oleks haigete pealetulek või tulv haiglasse selline, et meie meditsiinisüsteem suudaks sellega toime tulla.»
«Kõige optimistlikumate prognooside järgi on Eestis järgmise nädala lõpuks kuskil 100 intensiivravi vajavad haiget. Ja siis ongi meie intensiivravivõimekus tegelikult jõudnud piirini,» selgitab Sütt oodatavat haiguse tipu stsenaariumi.
«Ainult tõesti inimesed on need, kes suudavad tagada selle, et me sellest piirist üle ei lähe. Kui te püsite kodus, ei nakatu ise. Kui te olete nakatunud ja põete seda haigust võibolla kergemal moel läbi, siis ei vii seda teistele inimestele edasi.»
«Iga kojujäänud inimene on praegu väga tähtis justnimelt sellepärast, et vältida haiguse nii suurt progresseerumist, et meie meditsiinisüsteem sellega toime ei tule. See on meie sõnum.»
/nginx/o/2020/03/09/12996751t1h7c9e.jpg)