Koroonaviiruse põdemise intensiivsus peitub geenides

Igapäevane töö Tartu Ülikooli geenivaramus. Foto: Sille Annuk / Postimees

SARS-CoV-2 viirus on selektiivne. Osa inimestel ei avaldu sümptomeid või põetakse viirus kergelt läbi, teised saavad püsivaid kahjustusi ega ela viirust üle. Teadlased üle maailma on asunud koguma põhjuste tuvastamiseks patsientide geneetilist materjali, vahendab Science.

Käimasolevates projektides kasutatakse tuhandete haigestunute geeniteste ja terviseandmeid. Eesmärk on võrrelda raskelt haigestunute DNAd, kes ei ole diabeetikud, südame- ja kopsuhaiged, nende inimeste andmetega, kel on tuvastatud varasemaid haigusi.

Andrea Ganna, projekti eestvedaja Helsingi ülikooli molekulaarmeditsiini instituudist, ütleb, et erinevate riikide kliinilised tulemused näitavad suuri erisusi. «Avatud küsimuseks jääb see, kui suur on osa geneetilisel vastuvõtlikkusel.»

Viirus kasutab rakkudesse pääsemiseks AKE2 retseptoreid. «Variatsioonid geenides, mis tulenevad AKE2 erisustest organismis, võiksid olla vastuseks, mis teeb viirusel keeruliseks või lihtsaks rakku sisenemise,» ütleb immunoloog Philip Murphy. Murphy labor tuvastas sarnase mutatsiooni teises, CCR5 rakupealses proteiinis, mis muudab osa inimesi HI-viiruse vastu immuunseks.

CCR5 on olnud ka võti tüvirakuteraapias, mis on terveks ravinud kaks HI-viirusekandjat. Säärast tüvirakuteraapiat on kasutatud väheste koroonahaigete ravimisel Hiinas.

Koroonapatsientide geenide kogumiseks loodud projektis osaleb tosin biopanka üle maailma. Peamiselt on huvi ilmutanud mõned Euroopa riigid ja Ameerika Ühendriigid, mille biopangad kasutavad uuringuga nõustunud patsentide geene ja terviseandmeid.

Nende hulgas on FinnGen, kes on kogunud 5% rahvastiku DNA-näidiseid ja terviseandmeid. Inglismaal on selleks UK Biobank ja Islandil deCODE.

Ameerika Ühendriikides on projekti eestvedajaks George Church Harvardi ülikoolist. Rohkem kui 600 inimest reageerisid esimese 48 tunniga. Church leiab, et suur osa inimestest tahab anda oma panuse viirusega võitlemisse.

Dr Ganna initsiatiivil töötavad ka itaallased. Alessandra Renieri Siena ülikoolist eeldab, et kuni 11 haiglat Itaalias on võimelised andma eetilise nõusoleku DNA-andmete kogumiseks patsientidelt, kes nõustuvad oma andmeid jagama.

Dr Reniere selgitab, et geneetilised erisused on võtmefaktoriks sellele, miks on osa inimesi koroonaviirusele vastuvõtlikumad.

Peale AKE2 retseptorite uuritakse ka leukotsüütide kogust, kuna see tegur mõjutab organismi võitlusvõimet ja haiguste võimalikku tõsidust. 

Sealhulgas otsitakse lisaks vastuseid Hiina uuringutele, mis teatasid, et 0-veregrupiga inimesed on viiruse eest enim kaitstud. Millisel määral mõjutab veregrupp haigestumist ja teisi olulisi eelmainitud tegureid vastuvõtlike geenide tuvastamiseks, on võimalik leida mõne kuuga, eeldab Helsinki professor dr Ganna.