Põhja-Carolina osariigi ülikooli teadlased leidsid oma uuringus, et parim lahendus ärevuse maandamiseks ja igapäevalahingute võitmiseks on ühendada kaks strateegiat: teadvelolek ja proaktiivne toimetulek.
Nende kahe strateegia kombineerimine aitab seljatada stressi ja ärevust
COVID-19 viirus mõjutab meid kõiki kas otseselt või kaudselt. Igal juhul elame väga äreval ajal, mis võimendab stressi ja olemasolevaid probleeme, mida inimesed enne ei adresseerinud. Isiklikud võitlused võivad olla praegusel ajal muutunud intensiivsemaks. Eluliselt vajalik on endale meelde tuletada, et inimene on vastupidav, loov ja võimekas - õige meelestatusega suudame paljut muuta.
Mis on teadvelolek?
Teadvelolek ehk ärksus on kognitiivne tehnika, mille juured peituvad Aasia kutuurides, näiteks Jaapani zen-budismis ja India meditatsioonitehnikates. Sellise tehnika läbi õpib inimene olema täielikult käesolevas hetkes, sellele hinnanguid andmata. Olemasoleva aktsepteerimine vähendab stressi ja ärevust. See iidne meditatsioonitehnika aitab kogu oma tähelepanuga jälgida, kuulata, haista ja tunda olemasolevat - alluda hetkele. Mitte mõelda, mis tuleb või oli, vaid mis on siin ja praegu.
Eestis on teemat kajastanud ja haridusasutustes katsetanud MTÜ Vaikuseminutid. Nende veebilehelt www.vaikuseminutid.ee saab näha lisainformatsiooni ja harjutusi.
Inglise keeles on tehnikaid laialdaselt tutvustanud Jon Kabat-Zinn ja Sam Harris. Vaata Sam Harrise inglisekeelset harjutust siit.
Mis on proaktiivne toimetulek?
See on oma unistuste ja eesmärkide aktiivne visualiseerimine lahenduste leidmiseks olemasolevatele murekohtadele. Selline strateegia aitab ära hoida muretsemise selle üle, mis saab, vaid suunata kogu oma fookus soovitud tulemusele.
See teadatuntud tehnika on aidanud tippsportlastel ja tuntud maailmamuutjatel oma eesmärke saavutada. Proaktiivseid toimetuleku tehnikaid õpetavad ka mitmed tuntud mentorid ja elustiilitreenerid nagu Tony Robbins või Alan Watts. Oluline on uskuda, mitte kahelda, et saavutatav on võimalik. See on edukate inimeste saladus.
Professor Shevaun D. Neuperti uuringus osalesid 223 inimest, kes pidid täitma küsimustiku, kui tihti nad kaheksa päeva jooksul neid tehnikaid praktiseerisid. Proaktiivne toimetulek aitas tunduvalt vähendada päevast stessitaset, kuid kõige efektiivsem oli kahe tehnika kombineerimine, vahendab Inverse.
Neupert lisab, et me elame täiesti uutmoodi keskkonnas, seega vanad toimetulekumehhanismid ei pruugi enam töötada.
«Inimesed saavad proovida tulevikule ja käesolevale hetkele orienteeritud mõtlemiste balansseerimist. Igapäevaste stressiallikatega toimetulekuks on kõige parem teadveloleku praktika. Prokatiivse toimetuleku strateegia on parim olemasolevate uute olukordade lahendamiseks.»