«Mul on hea meel, et juba viimased 14 aastat on meie pered, emad ja isad, saanud rasketel hetkedel kiiret ning tõhusat tuge raseduskriisi nõustamisest. See teenus on kui vaimse tervise kiirabi, mis aitab perelisaga seotud kriisiolukordades. Läbi kõigi nende aastate on nõustatud 26 056 inimest kokku 46 303 korral. Teenus sai kunagi alguse minu eelkäija, rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo kaasabil. Tänase videokonverentsi ettekannete sõnum on olnud ühene – raseduskriisi nõustamise teenus on end õigustanud, see on jätkuvalt oodatud ja peredele vajalik,» rääkis rahvastikuminister Riina Solman.
«Samas on ilmne, et teenuse korraldus vajab täiendamist. Seni on teenuse finantseerimine toimunud läbi haigekassa terviseedenduse projektide, kuid tuleb kaaluda püsivamaid lahendusi. Koostöös erinevate osapooltega tuleb mõelda, kuidas raseduskriisi nõustamise teenust tervishoiusüsteemi senisest paremini integreerida,» lisas Solman.
Solmani sõnul on problemaatiline, et raseduskriisi nõustamise teenus pole seni jõudnud tervishoiuteenuste loetellu, kuigi selle osutamine toimub peamiselt tervishoiuasutustes ja arsti saatekirja alusel. «Julgen väita, et selline olukord tekitab segadust ja takistab teenuse kogu potentsiaali kasutamist. Tänases eriolukorras tähendab see näiteks teenuse kättesaadavuse piiratust – kuna raseduskriisi nõustajad ei ole ametlikult tervishoiutöötajad, ei saa nad isegi kriitilisemate juhtumite puhul praegu haiglas kohal ja toeks olla.»
«Kriisiabi ja lisajõudu on aga just praeguses eriolukorras rohkem vaja, nii sünnitajatele kui personalile, sest haigla töötajad on hetkel niigi ülekoormatud,» nentis Solman.