Arst-residentide töötasu suurenes

Palgasüsteem on majanduslikult motiveeriv. Foto: Pixabay

Alates 1. aprillist tõusis täiskoormusel töötava arst-residendi brutopalk võrreldes eelmise aastaga 7,1% – 2085,13 eurolt 2233,34 euroni kuus. Samuti suurenes nende juhendamise tasu. Ülikoolile residentuuri korralduse ja õpetamise eest tasutav summa tõusis tänavu 12,5%.

«Eesti arst-residentide palgasüsteem on majanduslikult väga motiveeriv, sest vähestes Euroopa riikides on nende palk pooleteisekordne riigi keskmine. Meie arst-residentide töötasu on seotud arstide miinimumtunnipalgaga, mis on iga aastaga tõusnud ning seeläbi mõjutanud soodsalt ka eriarstiks õppija töötasu,» rääkis Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna residentuuriprodekaan Urmas Lepner ning lisas, et viimase viie aastaga on arst-residentide palk tõusnud pea 50%.

1. aprillist suurenes ka arst-residentide juhendamise tasu. Kui varem maksti ühe arst-residendi juhendamise eest 186,60 eurot, siis nüüdsest 200,10 eurot kuus.

Selle aasta 1. jaanuarist tõusis ka ülikoolile residentuuri korralduse ja õpetamise eest tasutav summa. Kui viimased kuus aastat püsis see muutumatuna 107,40 euro juures kuus ühe arst-residendi kohta, siis nüüd saab Tartu Ülikool 120,83 eurot kuus.

Lepner rõhutas, et residentuuri nüüdisajastamine nõuab raha ja nii arst-residentide, juhendajate kui ka riigi ootused on suured. «Sellest summast, mida seni on ülikoolile korralduskulude katteks makstud, ei piisa väga paljude arendustööde alustamiseks,» tõdes Lepner.

Arendustööde seas, millega on kohtumistel nõustunud ka Sotsiaalministeeriumi esindajad, nimetas residentuuriprodekaan näiteks tagasiside andmise arendamist ja järkjärgulist elektrooniliste residentuuripäevikute kasutuselevõtmist. «Arendamist vajaksid ka arst-residentide mobiilsuse ja individuaalsemate praktiseerimisvormide võimalused,» lisas Lepner.