Psühholoogi sõnul kujunevad inimeste harjumused valdavalt iseenesest, need on nagu otseteed, mis hoiavad kokku aega ning energiat. Kõik, mis meie mõtetes toimub, on tavaliselt automatiseeritud ja avaldub harjumustes. «Reaalsuses muutuvad meie väikesed harjumused tihedamini, kui me endale ette kujutame. Me ei pane seda lihtsalt tähele,» ütles psühholoog Kristjan Tamm.
Harjumused tekivad lihtsalt, kordame mõnda aega ühte toimingut ja see muutub meie jaoks normaalseks. Näiteks hammaste pesu – inimesed üldiselt ei pea seda endale pidevalt meelde tuletama, sest ajapikku saab see loomulikuks tegevuseks igal hommikul ja õhtul.
Mõnda halba harjumust, nagu näiteks vähene füüsiline aktiivsus, ebatervisliku toidu söömine või suitsetamine, on psühholoogi sõnul keeruline murda. «Kõik need tegevused muutuvad aju jaoks meeldivaks ja keha võitleb seetõttu visalt käitumismustrite säilitamise nimel,» ütles Tamm.
Muutused võivad tõsta elukvaliteeti
Meil on lihtsam harjumusi muuta, kui saame sellest tuntavat kasu. Kuigi iga muutus nõuab tööd, läheb see hõlpsamalt, kui teadvustame, et sellega paraneb näiteks meie elukvaliteet.
Kuidas siis harjumusi muuta? Kõige lihtsam on alustada väikestest sammudest, mis on seotud juba olemasoleva harjumuse või sageli korduva käitumisega. Kui alustada trenni tegemisega, siis toimib paremini vaikselt teatud harjutuste sooritamine. Selline tegevus kujundab harjumuse ja mõne aja pärast on inimene suuteline treeningkoormust tõstma.
Tamme sõnul ei tasu harjumuste muutusi karta. Pigem võtta väiksemad, igapäevaelu mitte nii tugevalt mõjutavad muutused omaks ja üritada neid sobitada oma eluga. «Sellisel juhul kulgeb muutus enamasti märkamatult. Tähtis on mõtteviis – kui muudatusse suhtuda positiivselt ja kohandada see ilma suuremate probleemideta enda igapäevaellu, siis lähiajal muutub see harjumus loomulikuks,» ütles psühholoog Tamm.