Soome uuringud tõid välja mulla ja allergiate seoseid (1)
3. aprill 2020, 16:52
Helsinki ülikooli teadlased võrdlesid Karjala Soome-Vene piiri äärseid eluviise, leidmaks, kuivõrd suures osas mõjutab meie immuunsüsteemi bioloogiliselt mitmekesine keskkond ja mis põhjustab kõrgeid allergianäite Soome-poolsetel aladel, vahendab TheScience.
Immunoloog Nanna Fyhrquist oli osa Helsinki ülikooli teadlaste tiimist, kes arvas, et põhjalik erinevus Soome-Vene piiriäärsete elanike allergianäitudes võib tulla nende keskkondades elutsevatest mikroobidest.
Teadlased formuleerisid bioloogilise mitmekesisuse hüpoteesi, teatades, et mikroobne mitmekesisus elukeskkonnas mõjutab otseselt inimese tervist ja organismi mikrobioomi ehitust. Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine võib olla inimese immuunsüsteemi nõrgenemise üheks põhjuseks, mille tulemusel on allergiad ja põletikulised haigused kergemad tekkima.
Idee on võetud 1980ndatel formuleeritud hügieeni hüpoteesist, mis väidab, et modernses keskkonnas elamine, milles on vähem baktereid, on seotud heinaallergia ja muude immuunsüsteemi häiretega. «Inimese organism on muutunud sõltuvaks kümnete tuhandete aastatega meiega kooseksisteerivatest mikroobidest. Immuunsüsteem on õppiv süsteem. Kui me ei sisesta sinna vajalikke andmeid, ei suuda see korrektselt funktsioneerida,» ütleb Graham Rook, Londoni ülikooli mikrobioloog ja immunoloog.
«Me nägime, et lapsed, kes elavad maal, ümbritsetud metsasdest ja rohelusest, on vähem allergilised ja neil on rikkalikum naha mikroobikooslus,» ütleb Fyhrquist. Rikkalikus või selle puudumine on seotud allergiatega. Eriti rikkalikult oli uuritavate laste nahal Acinetobacter mikroobe, mis kuuluvad taimedes olevatesse Proteobacteria hõimkonda.
Teadlased leidsid, et Acinetobacteri rohkusega lastel on veres rohkem leukotsüüte, seega on nende organism võimelisem tootma põletikuvastaseid ühendeid. Vene piiril elavatel inimestel oli nimetatud kasulikke baktereid organismis rohkem, kuna nad on otseses kokkupuutes mullaga, mis on rikkalik bioloogilise mitmekesisuse poolest.
Edasi tehti katseid hiirtel steriilsetes ja mullarohketes asupaikades. Kokkupuude mullaga muutis põhjalikult ka hiirte mikrobioomi ja nende stressitase oli vähenenud pärast 7-nädalast katset.
BOKU mullauurija Sophie Zechmeister-Boltenstern väidab, et jõuame aina uute teaduslike kinnitusteni, et otsene kokkupuude mullaga on inimese tervise aluseks. «Kui on rohkem bioloogilist mitmekesisust, on ka rohkem vastupidavust ja vastupanuvõimet haiguste patogeenidele. Muld on kõige rikkalikum elupaik meie Maal.»