Dr Krista Ress selgitab, kuidas immuunsüsteem õpib koroonaviirusega toime tulema

Dr Krista Ress Foto: Ida-Tallinna keskhaigla

Immuunsüsteemil võtab aega, et koroonaviirust tundma õppida, ütleb Ida-Tallinna keskhaigla immunoloogia-allergoloogia keskuse juhataja dr Krista Ress.

Immuunsüsteem kaitseb meid kõige vastu, mis võib keha rünnata. «Kui hästi lihtsalt öelda, siis on see nagu meie kaitsevägi – see koosneb piltlikult öeldes kahurväest ja snaipritest. Kahurvägi asub kaitseliinile, kui mingi haigus meid tabab – see üritab kõik haigustekitajad, kõik võõrorganismid kehas maha suruda ja ära koristada. Samal ajal õpivad snaiprid, keda konkreetselt peaks hakkama ära koristama. Kui see snaipridiviis hakkab toimima, siis on immuunsüsteemi toimimine kõige efektiivsem,» selgitas dr Ress.

«Snaiprid tekivad siis, kui viirust on organismi sattunud – antikehade teke on üks osa snaipridiviisist, kes konkreetse haigustekitaja suhtes ennast välja õpetab. Igasugune õppimine võtab aega, ka praegu võtab koroonaviiruse äratundmine immuunsüsteemil aega. Seetõttu tekivad antikehad mitte kohe, vaid nädal-kaks pärast nakatumist.»

Immuunsüsteem saab dr Ressi sõnul tegelikult hakkama ka koroonaviirusega, kuid pingutab üle. «See viirus on meie immuunsüsteemile suhteliselt tundmatu. Aga kui viirus hakkab toimetama kehas, siis kutsub see esile põletikureaktsioone ja kahurvägi reageerib selle peale lihtsalt üle. Seetõttu põletik, mis tekib, on sedavõrd tugev.»

«Hetketeadmiste alusel arvame, et tugevad reaktsioonid, mis raskelt kulgevatel koroonahaigetel esinevad, on tingitud sellest, et immuunsüsteemi viirusevastane ja viirusega haigestunud rakkude vastane võitlusvõime on liiga tugev.»

Seepärast ei ole immuunsüsteemi lisaks vaja tugevdama hakata. «Vaadates, millised põletikuvastased ained meil kehas vabanevad selle viirusega tekkiva põletikuga ja vaadates meil pakutavaid immuunsuse tugevdajaid, siis tegelikult me tugevdame nendega seda sama kahurväge, kes täiesti valimatult tapab kõike. Need immuunsuse tugevdajad tekitavad meile palavikutõusu, tekitavad meile turset, põletikku.»

Praeguses olukorras võiks dr Ressi sõnul inimese käitumine olla tavapärane: soovitatavalt väike füüsiline koormus värskes õhus, kindlasti mitte seltskonnas; normaalne magamine, mis väga suuresti aitab meie kehal vastu panna igasugustele haigustele ning ka tervislik toitumine. «Saan korrata põhisõnumeid: püsige kodus, hoidke teistega distantsi. Meie immuunsüsteem saab sellega hakkama, kui me ei anna talle liiga suurt ülesannet hammustada.»

Räägitud on ka karjaimmuunsusest, kuid see võtab aega. «See on pikk protsess, sõltuvalt sellest, kuidas viirus meie populatsioonis levib. See võtab 6–12 kuud ehk karjaimmuunsuse efekti võiksime oodata järgmiseks hooajaks,» märgib dr Ress.

Kuigi igal inimesel on immuunsus erinev, siis suures pildis toimib siiski ühtemoodi. «Geneetiliselt on immuunsüsteem selles mõttes erinev, et kellelegi on antud geneetiline eeldus mõne haiguse tekkeks, kellelegi on antud parem kaitsevõime, aga üldjoontes toimib ta meil kõigil ühtemoodi,» ütles dr Krista Ress.