Teadlaste kinnitusel on tuhandeid koroonaviiruseid veel tulemas

Coronaviridae sugukond peidab endas mitmeid võimalikke inimesele ohtlikke viiruseid. Foto: Shutterstock

Uus koroonaviirus on sundinud muutusi läbi viima kõikidel ühiskonnatasanditel ja tõestanud, kuidas globaliseerumine süvendab pandeemia vallandumist. SCMP vahendab, millised on vajalikud pandeemia õppetunnid viiruste varajaseks tuvastamiseks.

Kolm 21. sajandil inimkonda tabanud koroonaviirust – SARS-CoV, MERS-CoV ja SARS-CoV-2 – on eesliin nendest tuhandetest viirustest, mis on tulemas. See, et maailm ja loomariik endas tohutul hulgal viiruseid peidab, ei ole uus teadmine. Probleemiks on inimese sotsiaalne ja majanduslik käitumine, mis tungib rüüstavalt lähedale metsikule loodusele. Eksperdid ütlevad, et sellise pandeemia on põhjustanud massiline metsade hävitamine farmimaade rajamiseks ja loodussaaduste korjamiseks. Maailma rahvaarv on 1960ndatest tõusnud 3 miljardilt 7,7 miljardini.

Maailma Terviseorganisatsiooni sõnul tuleb enamik patogeene loomadelt, kuid epideemia tekib keeruka inimeste loodud infrastruktuuri ja tiheda liiklusvõrgustiku tulemusel. Nende tegurite tõttu liiguvad viirused metsadest ja farmidest linnadesse.

Epidemioloog Dirk Pfeiffer ütleb, et selliseid haigusi on alati olnud, sest me oleme osa loodusest – kuid meie tegevus muudab haiguste kulmineerumist. «Oleme loonud tasakaalutuse. Liigume metsadele lähemale ja tungime metsikute loomade valdustesse – nii puutume kokku tundmatute patogeenidega. Inimesed on vorminud planeeti mugavamaks äraelamiseks, aga sedasi oleme megalinnade ja kiirelt kasvava kaubandusega kujundanud ideaalse keskkonna patogeenide levikuks.»

Loomafarmid on rajatud looduslikele aladele. Mobiiltelefonid sisaldavad koobaltit, mis on pärit Aafrika kaevandustest. Šampoonide ja toitude sees on palmiõli, mida on võetud ulatusliku metsahävitustöö tulemusena Indoneesiast. Kõik tarbekaubad on toodetud mingi, näiteks metsa hävitamise hinnaga, selle tagajärjel on metsikud loomad ja inimesed vahetus kontaktis. See on loonud maailma, mida haiguste spetsialist Peter Daszak kutsub «pandeemia ajastuks».

«Peaksime suhtuma pandeemiasse nii nagu kliimamuutustesse – see on eksistentsiaalne kriis, mida saame kontrollida, kuna oleme selle ise loonud,» ütleb Daszak.

Daszak koos Hiina juhtivspetsialisti George Gao ja endise pandeemiaüksuse juhi Dennis Carrolliga hindas, et loomades peitub üle 1,7 miljoni teadmata viiruse. Pool miljonit nendest võivad mõjuda laastavalt inimesele. Daszak käivitas hiljuti inimestele ohtlike viiruste leidmise ja liigitamise projektiks rahakogumise. Eesmärk on patogeenide vastaseks kaitseks ja paremaks valmisolekuks luua geneetiline andmebaas, kuid see on vaid üks võimalikest strateegiatest.

Ekspertide sõnul vajame rohkem investeeringuid terviseteenuste sektorisse, arendamaks lahendusi tundmatute palavike ja haiguste monitoorimiseks. Selleks tahetakse koguda suuremal määral inimeste andmeid viiruste liikumise ja levimise tuvastamiseks. Haiguste levikut loob ka multimiljardiline äri – metsikute loomadega kauplemine. Hiinas ja Vietnamis on tänaseks sellised turud saanud tegevuskeelu.

Eksperdid rõhutavad, et ohtlike viiruste tuvastamine on lahingustrateegia, mis võimaldab meil teada saada, millised viirused võivad potentsiaalselt inimesele kanduda. See on esimene kaitse viiruste pandeemiaks kujunemise vältimiseks. Ajastuse ja ohupiirkondade leidmine on väga keeruline väljakutse, kuid oluline esimene samm.