Haigushüvitiste maksmine võtab tavapärasest enam aega

Haigushüvitised võtavad rohkem aega. Foto: Shutterstock

Seoses eriolukorraga alustab haigekassa hiljemalt mais esimese kolme haiguspäeva eest tagasiulatuvalt hüvitise tasumist, mistõttu praegu on pikenenud eriolukorra algusest ehk 13. märtsist avatud haigusjuhtude eest hüvitise maksmine.

Praegu kehtiva korra alusel haigekassa esimest kolme haiguslehe päeva ei hüvita. 4.–8. päeva eest tasub tööandja ning alates 9. haiguspäevast tasub haigekassa. Riigis kehtiva eriolukorra ajaks on valitsus otsustanud teha erandi ning hüvitada tagasiulatuvalt alates 13. märtsist avatud haiguslehtede puhul kuni eriolukorra lõpuni ka kolm esimest haiguspäeva.

Hüvitise määr sõltub tööst vabastamise põhjusest ja arvutatakse töötaja eelmise aasta keskmise tulu põhjal. Juhime tähelepanu, et tööandjal säilib kohustus hüvitada töötajale 4.–8. haiguspäev.

Haigekassal on seaduse alusel lubatud haigushüvitis välja maksta 30 kalendripäeva jooksul hetkest, mil õigesti vormistatud haigusleht haigekassasse jõuab. Haigekassa on enne eriolukorda maksnud hüvitise välja paari päevaga ning inimesed on sellega harjunud.

Praegu on tavapärasest pikem hüvitise tasumisaeg tingitud asjaolust, et haigekassa vajab riigikogus  lisaeelarve kinnitamist ning hüvitiste väljamaksmise aluseks on seejärel vastav vabariigi valitsuse määrus.

Haigekassa juht Rain Laane ütles, et keerulises majanduslikus olukorras on inimeste ootus mõistetav ja erinevad infoliinid saavad selle kohta väga palju küsimusi, mistõttu muud haiguspuhanguga seotud mured võivad jääda tagaplaanile.

«Palume inimestelt veel veidi kannatust. Teame, et paljud ootavad juba hüvitist ja alustame makseid esimesel võimalusel, soovime, et hüvitis laekuks inimese kontole ühekorraga ehk koos esimese kolme päeva hüvitisega,» lisas Laane.

Haigekassa annab kohe teada, millal haigushüvitiste maksmine taastub.

Hoolduslehti ja sünnituslehti planeeritav muudatus ei puuduta, sest neid rahastab haigekassa juba praegu alates esimesest haiguspäevast ja hoolduslehtede puhul 80 protsendi ulatuses hooldaja eelmise aasta keskmisest töötasust.

Täiendavate haiguspäevade tasumiseks suunab riik lisaraha üle seitsme miljoni euro.