Teadlane selgitab, kuidas tõsta organismi vastupanuvõimet viirustele

Immuunsüsteemil on mitu loomulikku kaitsestrateegiat. Millises seisukorras on immuunsus, oleks arsti sõnul hea hinnata vereanalüüsiga inimeste puhul, kes põevad sageli viirushaigusi, kellel on pikaajaline stress ja magamatus, üle- või alakaal ja ainevahetushäired, aga ka need, kes on rangelt taimetoitlased või teevad intensiivselt trenni. Foto: Shutterstock

Koroonaviiruse pärast muretsemise tõttu on veebis otsingud immuunsussüsteemi tugevdamiseks kiiresti kasvanud, tõdeb toitumisteadlane Tiiu Liebert. Kas on olemas immuunsussüsteemi tugevdavaid toite? Kas vitamiinid aitavad?

Spetsialistide arvates ei ole võlupille ega konkreetset toitu, mis tagaks immuunsussüsteemi tugevdamise, nii et see kaitseks meid koroonaviiruse eest. Küll aga on oluline roll toitumisel ja elulaadil, et tagada immuunsüsteemi normaalne töö. Soovitatakse toituda tervislikult, liikuda regulaarselt, vältida ülekaalu, mitte liialdada alkoholiga, loobuda suitsetamisest, magada piisavalt ning hoiduda liigsest stressist. Need on ilusad soovitused, mida kõiki on käesoleval ajal võimatu järgida.

Vananedes toimuvad immuunsüsteemis järkjärgult protsessid, mille tõttu muutuvad vanemaealised nakkushaigustele vastuvõtlikumaks. Eakatel inimestel on ka haiguse kulg komplitseeritum ja võib lõppeda surmaga. Seepärast on lisaks kroonilisi haigusi põdevatele inimestele ka üle 60 aastased inimesed riskirühm.

Paljude inimeste majanduslik olukord on halvenenud, mis kajastub ka toiduvalikus. Vähem süüakse kallimaid toiduaineid (lihatooted, värsked puuviljad), rohkem aga makarone ja tange. Teiselt poolt käiakse harvem poes, kuid ostetakse korraga rohkem. Toitu tellitakse ka koju, mistõttu sageli eelistatakse pikema säilivusajaga toiduaineid. Ilmselt on vähenenud ka puu- ja köögiviljade ost. Piserdades vilju 80 protsendilise viinaga saab neid küll desinfitseerida, kuid paljudel ei olegi seda võimalust, teised aga tahavad olla täielikult kindlad viiruse hävimises, mistõttu töötlevad neid termiliselt. Sellega kaasneb vitamiinide kadu.

Liikuda on vaja

Kõigile on antud soovitus püsida kodus, kuid ka kodus peaks võimlema. Ilmad on aga muutumas soojemaks ja paljud igatsevad loodusesse. Kui te annate järgi kiusatusele minna loodusesse, siis peate olema sada protsenti veendunud, et väldite teisi inimesi ja ka nakatumist, kuna tegelik nakatunute arv võib olla üle kümne korra suurem kui on avastatud testimisel.

Kui aga olukord paraneb ja piirangud lõpetatakse, siis on soovitav jalutada vähemalt tund päevas. Seda soovitavad ka Harvardi Meditsiinikooli teadlased, kinnitades, et see tugevdab immuunsüsteemi. Käimisel kiireneb vereringe, ajju saabub hapnikurikast verd, alaneb veresuhkru sisaldus. Tuju tõuseb ja stress väheneb. Stressihormoonid, näiteks kortisool, võivad kahjustada immuunfunktsiooni ning muuta inimesi hingamisteede haiguste suhtes vastuvõtlikumaks. Stressi maandamiseks helistage ka lähedastele ja sõpradele, kuna isegi muredest rääkimine parandab mõnevõrra enesetunnet.

Piisav jalutuskäik parandab ka und. Unepuudus mõjutab immuunsussüsteemi. Uuringud näitavad, et inimesed, kes ei saa kvaliteetset und või ei maga piisavalt, haigestuvad suurema tõenäosusega. Unepuudus võib mõjutada ka seda, kui kiiresti taastute pärast haigestumist. Kui palju und on vaja oma immuunsussüsteemi tugevdamiseks? Enamiku täiskasvanute jaoks on optimaalne uneaeg seitse kuni kaheksa tundi, teismelised vajavad üheksa kuni kümme tundi und. Magamise ajal kasutab keha seda aega oluliste funktsioonide, sealhulgas immuunsussüsteemi taastamiseks.

Toitained, mis on immuunsussüsteemi tõhusaks toimimiseks vajalikud

Need on asendamatud aminohapped, paljud vitamiinid, eeskätt vitamiinid C, D ja E. Asendamatute aminohapete puudus kahjustab immuunfunktsiooni ja suurendab inimeste vastuvõtlikkust nakkushaigustele. Nimelt on antikehad ehk immunoglobuliinid organismis toodetud spetsiaalsed immuunsüsteemi valgud, mis tekivad vastusena viiruste, mikroobide ja parasiitide tungimisele organismi ning nende ülesandeks on võidelda nimetatud sissetungijatega. Seega peaks meie toit sisaldama piisavalt liha- ja piimatooteid ning mune.

C-vitamiin on inimestele oluline mikrotoitaine, ta on tugev antioksüdant, mis aitab kaasa immuunkaitsele. USA-s asuv terviseorganisatsioon Healthline soovitab süüa C-vitamiini rikkaid toiduaineid nagu tsitruselised, punane paprika, brokkoli, spinat.

E-vitamiin on võimas rasvlahustuv antioksüdant, mis on kriitiline kõigi rakkude, sealhulgas immuunsussüsteemi rakkude optimaalseks toimimiseks. E-vitamiin on eriti oluline toitaine eakatele, mille piisav kogus aeglustab raku immuunsuse vähenemist vanemas eas. E-vitamiini on rikkalikult päevalille- ja rapsiõlis, aga ka pähklites ning seemnetes, kus lisaks E-vitamiinile on ka mono- ja polüküllastumata rasvhappeid, valku, lahustuvaid ja lahustumatuid kiudaineid.

Oluline D-vitamiin

Kui toidulisandid reeglina ei aita haigusi ära hoida, siis erandiks on D-vitamiin (mõõdukates annustes). D-vitamiin on tuntud kui tervete luude vitamiin. Meie laiuskraadil kannatab palju inimesi D-vitamiini vaeguse käes. Meditsiinilaboris SYNLAB tehti 2016. aastal D-vitamiini analüüsi 75408-l korral. Kõikidest testidest vaid 16 protsendil oli D-vitamiini tase normis. Nahas tekib päikese UVB-kiirguse toimel D-vitamiin. 20 minutit päikesevanni suvel vastab 10 µg D-vitamiini annusele. Viimaste aastate uuringud on näidanud, et immuunsüsteem vajab D-vitamiini viiruste vastu võitlemiseks. 2017. aastal  Ühendkuningriigi ajakirjas BMJ Journals avaldati üle 11000 osavõtjaga 25 uuringu koondaruanne, kus selgus, et D-vitamiini toidulisand vähendas kõigi osalejate seas ägedate hingamisteede infektsioonide riski, kusjuures kaitsev toime oli kõige tugevam neil, kelle D-vitamiini kogust näitava seerumi kaltsidiooli tase oli alla 25 nmol/l.

EL Toiduohutusameti (EFSA) poolt kinnitatud D-vitamiini tarbimise ohutud ülempiirid, millest lähtub ka Eesti, on:

Lapsed: kuni 12 kuud 25µg/p ehk 1000 IU

kuni 10 aastat 50µg/p ehk 2000 IU

kõik ülejäänud 100µg/p ehk 4000 IU

Kuigi D-vitamiin soodustab kaltsiumi imendumist, võivad liiga suured D-vitamiini doosid (üle 140 µg) hoopis kahjustada luid ja põhjustada luuhõrenemist. Arvatakse, et selle põhjuseks on K2 vitamiini aktiivsuse vähenemine. Üheks K2 vitamiini tähtsamaks omaduseks on kaltsiumi säilitamine luudes, mitte aga veres. Seepärast soovitatakse vältida suuri D vitamiini doose (üle 100 µg) ja eelistada toidulisandeid, mis sisaldavad neid kahte vitamiini koos.

Ka mõned toiduained võivad mõjuda soodsalt immuunsüsteemile. Järjest enam on tõendeid selle kohta, et probiootilised bakterid parandavad peremeesorganismi immuunfunktsiooni. Seepärast soovitatakse tarbida fermenteeritud piimatooteid ja hapukapsast. Ka küüslaugul on immuunsust tugevdavad omadused. Arvatakse, et see on seotud väävlit sisaldavate ühendite, näiteks allitsiini, suure kontsentratsiooniga. Tuntud on ka ingveri põletikku vähendavad omadused.

Kokkuvõtteks peab tõdema, et piirangutest kinnipidamine on väga tähtis ja mida korrektsemalt neid järgitakse, seda kiiremini neid ka leevendatakse. Oma tervise säilitamiseks on oluline mitmekesine toitumine, piisav kehaline koormus ja sagedane käte pesemine. Soovitav on kõigil toidusedelit täiendada D-vitamiini toidulisandiga seni, kuni kehtib «püsi kodus» nõue, edaspidi aga riskirühmadel.

Kõike, mida korooniaviiruse ravimiseks pakutakse, ei tasu uskuda. Pärast COVID-19 puhangu algust Ameerika Ühendriikides on USA Toidu- ja Ravimiamet (FDA) juba seitsmele ettevõttele esitanud hoiatuskirjad pettusetoodete müümise eest, mis lubavad ravida või ära hoida viirusnakkust.