Haigla patsienti ravitakse palavikualandajaga, vajadusel manustatakse veenisiseselt vedelikku. Kui on alust kahtlustada, et viiruse kahjustatud kopsus on tekkinud lisaks bakteriaalne infektsioon, alustatakse antibiootikumiraviga. Malaariaravimit Plaquenili, millest on palju räägitud, kasutame kopsupõletikuga haigetel, kellel on olemas kokkulepitud näidustus – kasutame ravijuhendeid, ravimiameti informatsiooni.
Kui haige paigutatakse hingamispuudulikkuse tõttu intensiivraviosakonda, siis tagatakse tema kopsude töö hingamisaparaadiga. Sõltuvalt situatsioonist võtame arvesse teiste riikide kogemusi viirusevastaste ja bioloogiliste ravimite kasutamisel. Intensiivravi esmane eesmärk on kõikide elutähtsate funktsioonide toetamine.
Räägitakse, et ravis võiks kasutada C-vitamiini?
See on spekulatsioon. Arstid on tõenduspõhise meditsiini austajad – selleks, et mingit ravimit määrata, tahame näha, millised uuringud on tehtud ja kas uuringus on tõestatud ravimi kasu. C-vitamiiniga ei ole ühtegi tõestatud uuringut.
Kas terve inimene võiks C-vitamiini võtta ennetuse mõttes?
Kui inimene sööb-joob normaalselt, magab ja puhkab ning liigub õues, siis ta ei peaks vitamiine üldse võtma. Välja arvatud D-vitamiin talvel päikesevaesel ajal.
Kuidas end kodus ravida?
Kodustest ravimitest on eelistatuim palavikualandaja paratsetamool. Kodus peaks inimene puhkama ja jooma vedelikku ja ravima end nii nagu iga teise viirushaiguse korral. Perearsti tuleb teavitada, tema käest saab nõu küsida, olemas on infoliinid.
Koroonaviirusnakkus ei ole haigus, mida peaks salaja põdema ja varjama, vastupidi – sellest mitteteavitamisega pannakse ohtu kolleegide, lähedaste ja sõprade tervis.
Kohustuslik on järgida karantiini. Kindlasti tuleb teatada kõigile lähikontaktidele ja töökohta, kui keegi on saanud positiivse diagnoosi. Koroonaviirusnakkus ei ole haigus, mida peaks salaja põdema ja varjama, vastupidi – sellest mitteteavitamisega pannakse ohtu kolleegide, lähedaste ja sõprade tervis.