Teadlased selgitavad, miks surevad koroonaviiruse tagajärjel noored inimesed

PM Tervis
Copy
Koroonaviirus võib ohtlik olla nii eakatele kui ka noorematele põlvkondadele. Foto on illustratiivne.
Koroonaviirus võib ohtlik olla nii eakatele kui ka noorematele põlvkondadele. Foto on illustratiivne. Foto: Shutterstock

Teadlased üritavad välja selgitada, miks surevad koroonaviiruse tagajärjel ka noored inimesed ning mis on tõsiste tüsistuste riskitegurid. Kui esialgu arvati, et koroonaviirus on ohtlik pigem vanematele inimestele, siis nüüd hoiatavad teadlased, et ettevaatlik tuleb olla ka noortel, vahendab New York Times.

Koroonaviiruse riskirühmad on kroonilisi haigusi põdevad inimesed ja vanemad inimesed, kuid nakatunute ja surmajuhtumite hulgas on ka palju noori, kellel ei ole ühegi kroonilise haiguse diagnoosi. Teadlaste sõnul võib selle põhjuseks olla eriolukorra reeglitest möödavaatamine, vähene hügieeninõuete järgimine, liiga aktiivne immuunsüsteem või geenid. 

Näiteks võib inimesel esineda ACE-2 geeni variatsioon, mille tõttu võib viirustel olla kas lihtsam või raskem siseneda keharakkudesse. Teine põhjus, mis kimbutab nii vanu kui noori, võib olla see, et koroonaviiruse tõttu väheneb kopsurakkudes vedeliku tase ning see takistab kopsudel normaalselt töötamast ning tekivad hingamisraskused ja kopsukahjustus. 

Kolmas põhjus võib olla liiga aktiivne immuunsüsteem, mis põhjustab organismis suure põletiku, mis hakkab lõpuks kahjustama organeid. Viirusosakeste organismi jõudmisel saadab immuunsüsteem kehas laiali tsütokiinid ehk molekulid, mis kutsuvad keharakkudes esile kaitsereaktsiooni. Mida intensiivsem on immuunsüsteemi reaktsioon, seda suurem on tõenäosus, et organism saab viiruse tõrjumisega hakkama. Noorematel inimestel on tavaliselt tugevam immuunreaktsioon ning tänu sellele on nad mitme viiruse eest paremini kaitstud. 

Alabama ülikooli teadlase Randy Croni sõnul on ligi 15 protsendil inimestest aga liiga aktiivne immuunsüsteem, mis ei lõpeta kaitsereaktsiooni ka siis, kui viirus on juba edukalt tõrjutud. Sel juhul jätkub organismi tsütokiinide vabanemine ning see võib ajapikku kahjustada kopse, maksa ja teisi organeid ning halvimal juhul põhjustada surma. See tähendab, et inimesele võib saada saatuslikuks tema enda immuunsüsteem, mitte viirus. 

Tsütokiinide tormid võivad tekkida igas vanuses inimestel, kuid teadlased arvavad, et just see on põhjus, miks varasemate viirusepideemiate ajal suri suur hulk noori inimesi. Sage koroonaviiruse komplikatsioon ehk äge respiratoorse düstressi häire võib olla samuti tsütokiinide tormi tagajärg. 

Andmed Hiinast ja Itaaliast kinnitavad seda teooriat – paljud varasemate haigusteta noored on koroonaviiruse tagajärjel surnud ning teadlased usuvad, et selle põhjuseks võib olla immuunsüsteemi ülereageerimine. Kehas tekkinud liigset põletikku on võimalik leevendada, kuid sellele on oluline õigel ajal jaole saada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles