Naistearstid: kodusünnitus on seotud riskidega

Rase naine. Pilt on illustreeriv Foto: Pexels / CC0 Licence

Naistearstid selgitavad, mis ohud võivad esineda kodusünnitusel ja millistel juhtudel võib naine seda kaaluda. Dr Kristel Krunks ja dr Anu-Liis Laar panevad südamele, et see oleks ka eriolukorras väga põhjalikult läbi mõeldud otsus.

Kodusünnitus on seotud riskidega

Kodussünnituseks peetakse juba raseduse jälgimise ajal raseda enda soovil kodus planeeritud ja toimunud sünnitust, mil vastsündinu võtab vastu ämmaemand.   

Eestis on olnud kodusünnituste osakaal suhteliselt väike. Kodusünnitused on jäänud eri aastatel alla 0,5 protsendi kõikidest sünnitustest. Ka enamikes teistes Euroopa riikides jääb kodusünnituste osakaal üldiselt alla ühe protsendi. Viimastel aastatel on kodusünnituste arv olnud tõusuteel: kui aastal 2018. sündis planeeritult kodus 65 last, siis aastatel 2000.-2002. sündis kodus ainult 5-7 last aastas.

Seoses SARS-CoV-2 epideemiaga on enamik sünnitusmaju keelanud tugiisikute osalemise sünnitusel. Ilmselt nii selle rasedate seas ebapopulaarse otsuse kui ka viirusesse nakatumise hirmu tõttu on alates eriolukorra kehtestamisest tõusnud kodusünnituste arv. Naised võivad valida kodusünnituse ka muudel põhjustel, näiteks võivad nad soovida vältida meditsiinilist sekkumist või tunnevad end kodus turvalisemalt.

Viimase pooleteise sajandi jooksul toimunud arengud meditsiinis ja inimeste elu- ning hügieenitingimustes on oluliselt vähendanud emade ja laste suremust. See on loonud ka arusaama sünnitusest kui suhteliselt ohutust sündmusest nii emale kui lapsele.

Sünnituse ajal tekkivaid komplikatsioone pole siiski võimalik rasedusaegsete riskide hindamisega täie kindlusega ennustada, ka ligi 30 protsenti madala riskiga rasedatest võib esineda mõni ootamatu tüsistus. Ohtlikud on näiteks koorionamnioniit ja mekoniaalsed looteveed – need on olukorrad, mis nõuavad kohest sekkumist ja parimat abi selleks saavad anda haiglad. Platsenta irdumine, nabaväädi väljalangus, sünnitusjärgne verejooks on küll harvad, kuid enamasti ette ennustamatud ning kiiret arstlikku sekkumist vajavad kriitilised olukorrad.

Kodusünnituse ajal on ka lapse seisundit jälgimine üldjuhul piiratud, näiteks lapse südamelöögisegadust  saab hinnata perioodilise kuulamisega, kuid haiglas saab lapse seisundist parema ülevaate kardiotokograafia ehk KTG abil. Kahjuks ka kõige raskemad juhud, mil vastsündinu peaks vajama elustamist, on vaid umbes 2/3 etteennustatavad raseduse anamneesi ja sünnituse kulu alusel. Tõsi, kodusünnitusel esineb vähem meditsiinilisi sekkumisi, mis on ka üks põhjus, miks osa naisi planeerib kodus sünnitada.

Esmassünnitajal ei ole soovitatav kodusünnitus ja parem on, kui esimene sünnituskogemus saadakse ikkagi haiglas.

Võrreldes haiglas esmakordselt sünnitajaga, on kodusünnitajal oluliselt suurem risk vastsündinupoolseteks komplikatsioonideks, näiteks loote üsasisene hukk, ajukahjustus, vastsündinu surm, mekooniumi aspiratsiooni sündroom, luumurrud, õlavarrepõimiku närvide vigastus. Esmassünnitajatel esineb ka rohkem sünnituse kulu häireid, mistõttu ligi veerand kuni pool naistest vajavad üleviimist haiglasse.

Suurbritannia andmetel on näha, et kui kodusünnitus on hästi integreeritud tervishoiusüsteemi, siis olenemata sünnituskohast, ei  tule välja madala riskiga korduvsünnitajate puhul suuri erinevusi lapsel esinevate raskete tüsistuste osas. Risk lapse tervisele oli antud juhul sama suur nii kodus kui ka haiglas sünnitanud naistel.

Täpsustuseks tuleb lisada, et hea integreeritus tähendab seda, et kodusünnitusabi osutaja, näiteks ämmaemandaja, tegevus on sätestatud ja tunnustatud seaduse poolt. Näiteks peab kodusünnitusabi osutajal olema tehtud vastav väljaõppe, olema võimalus sünnitust/ravi  jätkata haiglas, oskus  anda esmaabi ja vastavad vahendid selleks. Kindlasti peab kodusünnituse juurde olema hästitoimiv kiirabitransport, et kiirelt abi kutsuda, kui tekivad komplikatsioonid.

Kindlasti ei tohi planeerida kodusünnitust ilma ämmaemanda abita, kuna selline otsus seab ohtu  nii ema kui vastsündinu.

Naistearstidena tunnistame naiste õigust sünnitada kodus, kuid peame siiski turvalisemaks sünnitamist haiglas.