Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Anoreksia puhul võib geneetika olla suurem mõjutaja kui kultuur

Copy
Anorexia nervosa haiguse põhjused võivad olla nii geneetilised, mitte ainult kultuurist ja keskkonnast tulenevad
Anorexia nervosa haiguse põhjused võivad olla nii geneetilised, mitte ainult kultuurist ja keskkonnast tulenevad Foto: Shutterstock

Anorexia nervosa ümber keerleb endiselt palju vääruskumusi ja stigmasid, mida haigust uurivad teadlased püüavad ümber lükata. Üks neist on arvamus, et põhjus peitub eelkõige kultuuris. Anoreksia geneetiliste põhjuste tuvastamine muudaks suuresti haiguse raviplaani ja üleüldist suhtumist sellesse.

 
Kliiniline psühholoog Cynthia Bulik ja lastepsühholoog Alix Timko on spetsialistid, kes usuvad, et anoreksia ei ole vaid kultuurist tulenev probleem, vaid peab sisaldama endas geneetilisi põhjuseid. Peamine põhjus peitub psühholoogide sõnul selles, et suurel osal end näljutavatest inimestest ei kaasne käitumisprobleemiga haigust, vahendab Science
 
Neuroteadlase Lori Zeltseri ajuuuringud viitavad sellele, et anoreksia võib olla sarnaselt ülekaalulisuse ja depressiooniga päritav. Rootsis ja Minnesotas tehtud uuringud on näidanud, et depressiooni pärilikkuse tõenäosus on 40 protsenti, anoreksia puhul 60 protsenti.
 
2015. aastal teadlase Joanna Steinglassi poolt juhitud ja Nature Neuroscience teadusajakirjas avaldatud uuringutest selgub, et anoreksiat põdevate või sellest paranenute aju töötab teisiti, kui tervete vabatahtlike uuringus osalejate oma. Erinev on see, et premeerimise, ohu, ja harjumuste puhul aktiveeruvad anorektikutel hoopis teised ajuosad.
 
Psühholoog Bulik nõustub, et keskkond on haiguse avaldumisel oluline tegur, kuid peamine on see, et kõikidel ei arene nendest kultuurilistest mõjutajatest ja stressiallikatest välja anoreksiat. «Ükski teemakirjandus ei ole suutnud anda selgeid põhjusi, miks kõik end näljutavad noored ei põe anorexia nervosat. Paljud patsiendid on öelnud, et enda näljutamine ei ole kunagi tekkinud kõhnaks olemise põhjusel.»
 
2016. aastal kirjeldas Zeltser oma uuringut hiirtega, kellel oli sama geenikompleks nagu inimestel, kes põevad anoreksiat. Geen ei mõjutanud iseenesest hiire toitumisharjumusi. Teadlased lõid hiirele tingimused, milles tavapäraselt anoreksia avaldub. Nad vähendasid hiire toidukogust 20 kuni 30 protsenti ja eraldasid looma oma karjast, lisades selliselt tugevat stressi. «Hiir lõpetaski söömise,» kirjutab Zeltser.
 
Uued ravimeetodid hõlmavad aju magnetstimulatsiooni ja psühhedeelsed aineid, kuna haigust seostatakse obsessiiv-komplusiivse käitumishäirega ja sõltuvushäiretega. Psühhedeelseid aineid on kasutatud sõltuvuste ravimisel.
Tagasi üles