Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Tõnis Mölderi sõnul on kriisi ajal inimeste plaaniliste protseduuride edasi lükkumine lühiajaliselt täiesti mõistetav, pikas perspektiivis võime sellega aga valusalt näppu lõigata.
Mölder: plaanilise ravi edasilükkamine võib teha karuteene
«Pikk seisak toob kaasa krooniliste haiguste süvenemise ja võib tekitada olukorra, kus inimesed hakkavad surema teiste haiguste tõttu,» ütles Mölder. «Vaja on konkreetset plaani, kuidas hakata samm sammult plaanilist ravi valdkonniti uuesti pakkuma ja lahendada küsimused, millised erialad on prioriteetsemad ning kuidas tagada haiglates nii patsientide kui ka personali ohutus.»
Eriolukorra ajal on jätkatud plaanilise raviga raskesti haigete puhul ning Mölderi sõnul on nüüd vaja avada uusi aknaid, et ootejärjekorrad arstiabil ei veniks ebamõistlikult pikaks. «Suur osa raviasutusi on püüdnud arstiabi puudutavatest küsimustest lahendada, kas videosilla teel või telefonivestluse käigus. Paraku näiteks elukvaliteeti tõstvat puusaoperatsiooni e-lahendusena pakkuda pole võimalik,» ütles Mölder.
«Euroopa Komisjon on andnud soovituse, teha otsuseid järk- järgult ning arvestada riiklike tervishoiusüsteemide suutlikkust ja vastupidavust. Eesti haiglates on voodihõive hetkel keskmisest madalam ning osadel erialadel oleks võimalik pakkuda kohest teenusele saamist,» ütles Mölder
Poliitiku arvates tuleks alustada niinimetatud puhaste haiglate loomisest, kuhu COVid patsiente ravile ei võetaks ning seal hakataks pakkuma peale haigla puhastust tavapärast plaanilist ravi. «Mõistlik oleks hakata koondama üle Eesti COVid patsiente kokku, et selle arvelt tekitada juurde puhtaid haiglaid ning võimaldada arstiabi kättesaadavus ka teistele inimestele,» ütles Mölder.