Perearst räägib, kas koroonaviiruse tõttu peaks pelgama tavalist valuvaigistit

Peavalu, ravimid, valuvaigistid, tabletid, rohud peavalu vastu. Tabletid Foto Arvo Meeks/Valgamaalane Foto: Arvo Meeks

Perearst Piret Rospu räägib seoses koroonaviirusega vanade ja tuntud ravimite kasutamise võimalikest ohtudest. «See on valdkond, kus on palju tolmu üles keerutatud ja tegelikult veel võrdlemisi vähe andmeid,» tõdeb ta «Sinu terve laps» blogipostituses.

Meeldetuletuseks: SARS-CoV-2 on uue koroonaviiruse ametlik nimi ja Covid-19 on selle põhjustatud haigus.

Milleks ibuprofeeni kasutatakse?

Ibuprofeen on valu-, palaviku- ja põletikuvastane ravim. Palavikul on oma kaitsefunktsioon ja iga palavikku ravimitega langetama ei pea. Kõrge palavik üle 38,5 kraadi tuleks alla võtta, et kõrge temperatuur ja selle korral kiirenenud ainevahetus organismi liigselt ei kurnaks. Väiksemat palavikku võib rahulikult lasta püsida, kuigi mõni väike palavik muudab enesetunde väga kehvaks ja kui ikka kõik kohad valutavad, võib enesetunde leevendamiseks rohtu võtta.

Avalikkuse ette jõudis soovitus ibuprofeeni mitte kasutada Prantsusmaa terviseministri, endise neuroloogi Olivier Verani Twitteri-konto kaudu, kus oli kirjas midagi umbes sarnast:

«Põletikuvastaste ravimite (ibuprofeen, kortisoon) kasutamine võib olla nakkust ägestav tegur. Kui teil on palavik, võtke paratsetamooli.»

Ja ei läinud ka kaua aega, kui 16. märtsil teatas Maailma Terviseorganisatsioon, et nad uurivad ibuprofeeni kohta täpsemalt, seniks aga on esimene soovitus kasutada paratsetamooli. Mõned päevad hiljem, 18. märtsil oli Maailma Terviseorganisatsioon ilmselt juba üht-teist uurida jõudnud ja teatas, et nad ei soovita ibuprofeeni mitte kasutada.

Samal päeval andis ka Euroopa ravimiamet teada, et ibuprofeeni vältimine Covid-19 korral ei ole põhjendatud, pole mingit teaduslikku tõendust, et ibuprofeeni tarvitamine oleks seotud Covid-19 halvema kuluga ja et Euroopa ravimiamet jälgib igasugust uut vastavasisulist infot tähelepanelikult. Tegelikult on Euroopa ravimiamet algatanud jälgimise ibuprofeeni ja ketoprofeeni ohutuse kohta juba 2019. aasta maikuus, kui Prantsusmaalt tulid oletused, et tuulerõugete ja mõnede bakteriaalsete nakkuste kulg võib ibuprofeeni kasutajatel raskem olla. Igasuguste ohutusandmete kogumine ja regulaarne analüüs ongi ravimiametite normaalne töö.

Mida teadus ütleb?

Nagu paljudes koroonaviirusse puutuvates küsimustes, valitsevad siin peaasjalikult spekulatsioonid. Räägitakse järgmisest:

• Inimese rakkude pinnal paiknev retseptorvalk ACE2 täidab kehas paljusid funktsioone. Muu hulgas on SARS-CoV-2 viirus sellesama ACE2 retseptori välja valinud selleks, et sinna kinnituda ja rakkudesse sisse tungida. ACE2 hulka kehas suurendab muu hulgas ibuprofeen, seetõttu on püstitatud hüpotees, et ibuprofeeni kasutamine võiks muuta inimesi Covid-19 nakkuse suhtes vastuvõtlikumaks – rohkem kinnituskohti võiks ju aidata viirusel inimkehas kergemini kanda kinnitada. Oletusest kaugemale ulatuvat tõestust sellele teooriale ei ole. ACE2 retseptori hulka inimese rakkude pinnal suurendab ka rida muid tegureid, muu hulgas näiteks ka kehaline aktiivsus või vedelikupuudus.
• Ibuprofeeni ainevahetus käib suures osas läbi neerude. Neerud saavad osal Covid-19ga haigetest viiruse poolt kahjustatud. Selles mõttes võiks neerusid vähemalt ibuprofeeni vältimisega säästa.
• Kuna Covid-19 puhul teatud puhkudel ei saa saatuslikuks mitte viirus ise, vaid üliaktiivne immuunvastus ehk nn «tsütokiinide torm», siis immuunsust pisut maha tõmbavad ravimid oleksid võib-olla hoopis teretulnud. Ainuke asi, et ibuprofeen pole immuunsust pärssiv ravim.
• Ibuprofeeni alternatiiviks kõrge palaviku ja lihasvalude mahavõtmisel on paratsetamool. Paratsetamooli ainevahetus käib suures osas läbi maksa. Paraku on Covid-19 korral kirjeldatud ka maksakahjustust.

Ärge mõistke mind valesti, hüpoteesidel on meditsiini arengus ülitähtis osa. Füsioloogiliste, patoloogiliste ja molekulaarsete mehhanismide mõistmisel on uute ideede tekkimises tihti võtmeroll. Aga hüpotees, ükskõik kui hästi paberil põhjendatud, ei ole tõestus toimest. Kümnest paberil väga hästi põhjendatud ravimikandidaadist jõuab laborikatsetest edasi üks, neist jõuab loomkatsetest edasi omakorda üks kümnest ja suur hulk edasijõudnutest praagitakse veel inimkatsete käigus välja. Päriselt ravimiks jõudnud molekulid on tihti mõnest hüpoteesist või arvutiekraanil loodud mudelist alguse saanud, aga suurem jagu ideedest ei osutu päriselus eluvõimelisteks.

Vahet peab ka tegema haigusest ja ravimist tingitud mõjudel. Selge on see, et 40-kraadise palavikuga haiged võtavad palavikulangetajaid rohkem kui 37,2-kraadise palavikuga haiged. Raskem haiguse kulg palavikualandajate kasutajate hulgas ei pruugi peegeldada mitte seda, et palavikualandaja muudab haiguse raskemaks, vaid vastupidi, et raskemalt haiged vajavad rohkem palavikualandajaid. Ehk siis leitud seos ei tähenda alati põhjuslikku seost.

Otsus

Praegu pole tõendeid, et ibuprofeeni kasutamine palaviku või valude leevendamiseks muudaks inimesi SARS-CoV-2 suhtes rohkem või vähem vastuvõtlikuks või mõjutaks Covid-19 kulgu paremuse või halvemuse suunas. Võib-olla on otstarbekas valude või palaviku korral esimeses järjekorras kasutada paratsetamooli, aga kui see ei aita või pole talutav või on mõne muu ravimi püsiva tarvitamise tõttu vastunäidustatud, siis on ka ibuprofeen praeguste teadmiste kohaselt täiesti okei valik.

Inimesed, kes kasutavad ibuprofeeni ja sarnaseid ravimeid muude haiguste raviks (nt liigesepõletikud või muud reumaatilised haigused), ei pea praegu oma ravi katkestama. Inimesed, kes kasutavad südame-veresoonkonnahaiguste tõttu nn «südameaspiriini» (mis on ka ibuprofeenile mõnevõrra sarnane), kindlasti ei tohiks oma ravi katkestada, väikses annuses aspiriin ei mõjuta teadaolevalt immuunsüsteemi tööd, küll aga on sellel korduvate infarktide ja insultide ärahoidmises väga tähtis roll.