Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2020/03/09/12996751t1h7c9e.jpg)
/nginx/o/2020/04/17/13059179t1hbf85.jpg)
Ameerika Ühendriikides ja Inglismaaal on läbi viidud uuringuid, mis viitavad sellele, kuivõrd palju on mõjutanud poliitika ja sõnumite õige edastamine inimestel pandeemiaaegsete kehtestatud reeglite järgimist ning oma harjumuste muutmist.
Käitumisekspertide hinnangud
Mitmed valitsused ja suurettevõtted konsulteerivad käitumisekspertidega hindamaks, kuidas vältida valeinformatsiooni levimist, informatsiooni ulatuslikke valestitõlgendusi ja panna inimesi muutma oma harjumusi pandeemia ajal, vahendab Science.
Näiteks soovitati Inglismaal vältida liikumispiirangute liiga varajast kehtestamist, kuna ekspertide hinnangul riskib selline akt vaimse ja käitumusliku väsimuse tekkimisega.
Käitumisekspertide olulisemaid soovitusi valitsustele oleks selline: koguge ühtsustatud faktipõhiseid teadmisi viiruse kohta, kohandage teated erinevale kuulajaskonnale ja valige hoolega sõnumikandjaid.
Poliitika ja meedia
Shana Gadrian, Syracuse ülikooli poliitikateadlane, kes on uurinud poliitilistest otsustest tulenevat ärevust, on kinnitanud ühtse sõnumi vajadust mõjutamisel.
«Ühtne sõnum annab inimestele kindluse tegutsemiseks, eriti hetkedel, mil meid motiveerib hirm.
Mõjuvõim võib kaduda robustsete sõnumite edastamisel, milles juhid saadavad vastakaid signaale ja tervisenõu on segatud poliitikaga. Ameerika Ühendriikide näitel ütleb president Donald Trump vaatamata terviseekspertide hinnangutele, et tema ei kannaks ka äärmisel juhul maski.
«Kui kuuled terviseeksperte ütlemas üht asja ja poliitiliste parteide liidreid teist, siis see on murettekitav valiku koht,» ütleb Gadrian. «Ameerika näitel teevad vabariiklased enamasti seda, mida president ütleb.»
Ameerika Ühendriikides 3000 inimesega läbi viidud uuringust selgus, et poliitilised kallutatused on tugevaimaks näitajaks tervisenõu järgimisel. Demokraadid olid need, kes suunasid inimesi käsi pesema, ostma desinfitseerijaid ja soovitasid sotsiaalset distantseerumist. Kaiser Family Foundation uuring näitas, et viiruse erinevatesse osariikidesse laiendes on lõhe vähenenud, aga mitte kadunud.
Sel nädalal avaldatud uuring leidis, et Ameerika Ühendriikides korrigeeriti oma uskumusi viiruse kohta ja käitumine vastavalt sellele, kas inimene sai oma informatsiooni konservatiivsemast meediast nagu Fox News või mujalt. See, kuidas inimesed avalikele tervisesõnumitele reageerivad, sõltub enamasti sellest, kes selle sõnumi edastab.
Harjumuste muutmine läbi märkide
«Praegune olukord tähendab terveks eluks oma harjumuste muutmist ja uute harjumuste sisseharjutamist,» sõnab Susan Michie.
Londoni ülikooli tervisepsühholoog Michie ütleb, et kahemeetrise vahe hoidmisele viitavad jooned kõnniteel võivad olla lihtsad, kuid tugevad mõjutajad, mis panevad inimese käitumist muutma. Sõnumid võivad olla väikesed visuaalsed märgid, juhuslikud meeldetuletajad ja väikesed muutused inimese keskkonnas, mis harjumuspärast käitumist kohandavad.
Tallinnas on seda hästi rakendatud. Sõiduteel Piritalt kesklinna poole näeme kahes keeles visuaalseid meeldetuletusi, mis soovitavad kodus püsida ja reklaamtahvlil videot kätepesemisest. Bussipeatustes on näha reklaame, milles arstid soovitavad ohutusnõudeid järgida, kõikjal poodides on vastavad meeldetuletused ja inimesed kannavad suures osas maske. Linna üldpilt erineb kardinaalselt algsest.