Perearst Joller: näen viimasel ajal palju kummalisi kopsupõletikke

Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige Karmen Joller. Foto: Pilt videost

«Negatiivne koroonatesti tulemus ei tähenda veel, et uus koroonaviirus sinu organismis puudub,» kirjutab perearst Karmen Joller sotsiaalmeedias. Ta näeb viimasel ajal praktikas palju kummalist kopsupõletikku patsientidel, kelle koroonatest on negatiivne.

«Oma praktikas näen praegu harjumatult palju kummalisi kopsupõletikke muidu tervetel, enamasti noortel või keskealistel inimestel, mitmel juhul on haigestunud mitu sama pere liiget. Sümptomid on kopsupõletiku kohta äärmiselt tagasihoidlikud - sageli kurdetakse kuiva köha, mis esineb aeg-ajalt; väsimust; kerget õhupuudust või raskustunnet rinnus, mis ei ole pidev; mõnel on ka püsivalt väike palavik. Kõik paranevad ilma tüsistusteta, aga paranemine võtab aega,» kirjeldab Joller.

«Ma ei saa otseselt väita, et see on COVID-19, sest kõikidel on test olnud negatiivne ja ebatüüpilist kopsupõletikku esineb inimestel ikka aeg-ajalt. Samas ei saa välistada, et nende haigestumiste taga on just uus koroonaviirus.»

Perearsti soovitus on sõltumata testitulemusest püsida kodus, kui esinevad haigussümptomid: näiteks köha, nohu, kurguvalu, palavik, ebatavaline väsimus.

«Testi tulemus sõltub sellest, kas ja kui palju on viirust proovi võtmise kohas just võtmise hetkel, kuidas proovi võtmine õnnestub (sõltumata proovivõtja professionaalsusest), proovi säilitamisest ja transpordist (isegi kui järgitakse kõiki nõudeid), testimismetoodikast endast. Mõjureid on palju. Nakatumine võib toimuda ka pärast proovi võtmist,» märgib perearst.

Kui esinevad haigussümptomid, soovitab Joller lisaks kodus püsimisele võtta ühendust ka oma perearstikeskusega, et arutada, kas on vaja mingit sekkumist.

«Õhupuudus on sümptom, mille puhul tuleb olla tähelepanelik  – kui 2 minutit kõndimist on raske või kui sa ei suuda ühe hingetõmbega lugeda numbreid ühest kümneni, kutsu kiirabi!» õpetab Joller.

Perearst tõdeb, et pragmaatiliselt võib lohutuseks öelda, et selline kerge läbipõdemine on isegi hea – see on «vaktsineerimine». «Kuna me ei tea veel, kas COVID-19 järel tekib immuunsus ja kui kaua see kestab, ei tasu siiski teadlikult viirust ise otsima minna. Lisaks ei saa iial täpselt ennustada, kui raskelt ühel või teisel inimesel haigus kulgeb, kuigi teatud määral annab aimu riskigruppi kuulumine või mittekuulumine,» sõnab ta.

Joller rõhutab, et kõikidel haigussümptomitega inimestel tuleb mõelda endast kui COVID-19-haigest ja teha kõik, et teisi mitte nakatada – sõltumata testi tulemusest.

Teiste jaoks on perearsti sõnul piisav kaitse korralik hügieen ja 2 + 2 reegli järgimine.