Teadusajakiri avaldab nädala olulisemad COVID-19 uuringud

30. märts 2020, Tsinghua ülikool, Hiina. Linqi Zhang, kes töötab välja viirusevastaseid ravimeid, näitab tuubi COVID-19 antikehadega. Pilt on illustreeriv. Foto: Thomas Peter/Reuters/Scanpix

Nature Medicine annab ülevaate olulisematest SARS-CoV-2 viiruse poolt põhjustatud haiguse COVID-19 11. kuni 17. aprillil avaldatud teaduslikest uuringutest.

Epidemioloogia

Marc Lipsitch Harvardi ülikoolist viis läbi mudeluuringu, mis teatas, et pikendatud ja hootine sotsiaalse distants peaks olema vajalik aastani 2022, kuna SARS-CoV-2 meenutab OC43 ja HKU1 inimesega seotud koroonaviiruseid. 

 

Saksamaa Gangelti väikelinnast, varajasest viiruse epitsentrist, oli elanike hulgast tuvastatud 1000 nakatunut. Bonni ülikooli teadlased määrasid nakkuse määraks 14 protsenti ja surmamääraks 0.37 protsenti, surnuid oli 44. See uuring on eksperthinnanguteta. Uuringuga oli seotud viroloog Hendrik Streeck, kes andis teles edasi kumu tekitanud väite, et viirus ei kandu tõenäoliselt inimestele pindadelt, vaid nakatunutega pikalt massilistel üritustel koosviibides.

 

Columbia ülikooli Irvingi sünnitusosakond ja New Yorgi haiglaüksus teatasid süsteemaatilise uuringu tulemustest, milles 214 sünnitaja hulgas oli 13.7 protsenti ilma sümptomiteta COVID-19 haigeid ja 1.9 protsenti neist olid sümptomitega. 

 

Islandi uuringust selgus, et 43 protsenti COVID-19 haigetest ei näidanud testimise ajal sümptomeid. Samuti näitas uuring, et väga madal nakatumismäär on lastel alla kümne eluaasta.

 

Hiinas Guangzhou haiglas oli uurimise all 414 neelutesti andnud haiget, 94 neist olid mõõdukate haigussümptomitega. SARS-CoV-2 viiruse hulk organismis oli rohke esimestel nakatumispäevadel, 21 päeva möödudes hakkas see vähenema. Samuti uurisid autorid 77 nakataja-nakatunu paari avalikke andmeid, ja järeldasid, et 44 protsenti neist nakatusid siis, kui sümptomeid veel ei avaldunud. Järeldati, et viirus on enim nakkav esimesel kuni teisel sümptomite avaldumise päeval. 

Struktuur

Haitao Yang Shanghai ülikoolist lahustas SARS-CoV-2 valke lagundava fermendi kristalse struktuuri ehk Mpro. Tiim leidis uuringu käigus ravimeid, mis suudavad Mpro sihikule võtta. Sealhulgas on ebselen, mis on ohutu ravim inimestele. Sellega ravitakse muuhulgas südame-veresoonkonna haigusi, artriiti, rabandusi, arterioskleroosi ja vähki. 

 

Uuringu tulemus võib ümber lükata väide, et südame-veresoonkonna haigusi põdevad inimesed on COVID-19 haigusele vastuvõtlikumad.

Teraapia ja kliinilised katsed

USA ettevõtte Inovio Pharmaceuticals käivitas INO-4800 DNA-vaktsiini kliiniliste katsete esimese faasi. Inovio on teatanud, et MERS-Cov-nakkuse DNA-vaktsiin, mis järgis sarnast strateegiat, andis esimeses katsefaasis osaliselt häid tulemusi. 

 

Hiina Shenzheni Geno-Immune Medical Institute (SGIMI) alustas samuti vaktsiini kliinilise katsetamise esimese faasiga, kuid see on dendriitrakkudel põhinev rakuvaktsiin LV-SMENP-DC, millele on lisatud SARS-CoV-2 geeniosakesi.

 

Pfizer teatas koostööst Saksamaa BioNTechSE ettevõttega, et viia COVID-19 mRNA vaktsiin aprilli lõpus esimesse katsefaasi. 

 

Novartis teatas, et plaanivad JAK1 ja JAK2 inhibiitorite ruxolitinibiga kolmanda faasi katseid patsientidele, kes kannatavad COVID-19 haiguse tõttu tsütokiinitormi all. 

 

Gilead teatas 53 patsiendi peal testitud remdesiviri katse tulemusi. 32 patsienti näitasid osalisi paranemise märke, ka 17 30-st patsiendist, kes olid mehhaanilise hingamisaparaadi all. Sellisel katsel olid aga piirangud. Esiteks olid patsiendid teadlikud seda tüüpi ravi saamisest. Üldjuhul peetakse teaduses edukaks katseid, milles patsiendid ega hindajad ei ole teadlikud, milline kontrollgrupp saab millist tüüpi ravimit, et katsed ei oleks kallutatud. 

Samuti ei jõutud katsega peamisesse soovitud sihtpunkti. Uuring ei määratlenud viiruse hulka organismis enne ravimi andmist, seega ei saa teha otseseid järeldusi sellest, milline on täpselt ravimi viirusevastane toime. 

Seroloogia

Patsiendilt, kes tervenes 2003. aastal SARS-CoV viirusest, tuvastati kaheksa ühest rakust arenenud antikeha, mis reageeris SARS-CoV-2 koroonaviirusele, üks neist näitas neutraliseerivat tegevust. David Veesleri ja Davide Corti poolt tehtud uuring ei ole veel läbinud eksperthinnanguid.