Just nii mitu inimest on Eestis ühe arsti kohta

Foto: Mihkel Maripuu

Eriolukorras tõusevad esile inimesed ja ametid, kelleta ühiskond ei saa toimida. Väga oluline roll on kindlasti arstidel ja meditsiinitöötajatel, kes hoolitsevad meie tervise eest. Kui palju meil neid aga üldse on?

Viimastel kümnenditel on tervisest hakatud mitmekülgsemalt rääkima. Ei ole enam ainult polikliinik ja haigla, vaid on ka tervisekeskus, hooldekodu, erivajadustega inimeste rehabilitatsioonikeskus ja terviserada. Tervislik toitumine, teadlikkus toidutalumatusest, alternatiivsed ravimeetodid, tervisesport kui eluviis. Dilemmasid vaktsineerimisest kuni triatlonisti treeningpäeviku analüüsini jagub. Kuid eriolukorras on ainsaks õlekõrreks tavameditsiin. Arst, meditsiiniõde, psühholoog, sanitar-hooldaja on praegu meie abilised.

Eelmisel aastal töötas Eesti avalikus sektoris 3111 arsti, neist 416 üldarsti ja 2695 eriarsti. See tähendab, et iga arsti kohta on meil 426 inimest.

Lisaks töötas 6021 õenduse tippspetsialisti. Erialase kõrgharidusega parameedikuid on meil 31 ning 4678 inimest töötab tervishoiu- ja hoolekandeasutustes hooldustöötajana.

Peamises viiruse epitsentris Saaremaal töötas 68 arsti, 116 õenduse tippspetsialisti ning 163 tervishoiu- ja hoolekandeasutuse hooldustöötajat. Rahvastikuregistri andmetel elab Saare maakonnas 1. jaanuari seisuga 33 521 inimest (sh Muhu vald 1931, Ruhnu vald 155, Saaremaa vald 31 435).

Arstiõpingud kestavad 6–10 aastat, omandatud teadmised rakenduvad kindlasti ka nüüd, kuid ainult inimvõimete piirini.

Palun hoia end, et osa meist ei peaks jõudma inimvõimete piirini, lõpetab Rahablogi postituse rahandusministeeriumi nõunik Merje Frey.