SARS-CoV-2: mida oskame viie kuuga viiruse kohta kindlalt öelda?

Oxfordi teadlane teeb COVID-19 vaktsiinile kvaliteedikontrolli. Foto: SEAN ELIAS/REUTERS/Scanpix

Koroonaviirused on pikka aega inimkonnale probleeme tekitanud. Erinevad versioonid tekitavad teatavasti gripisümptomeid ja selle sajandi vältel on kolm viirusetüüpi kujunenud surmavaks.

MERS-CoV, SARS-CoV ja SARS-CoV-2 on rängimad viirused, mis on inimkonnale haigusi põhjustanud. Ainult viie kuuga on viimane neist nõudnud 164 000 inimelu ja oleme seni olukorras, milles viiruse levik ei peatu ja haiguse tõttu suremus ei ole vaibumas.

 

Täna on SARS-CoV-2 ja Covid-19 teadlaste peamised uurimisalused teemad. Meil on külluses vaktsiiniprojekte, viirusvastaste ravimite katsetamine on saanud hoo sisse ja aina uusi diagnostilisi uuringuid laekub igast maailma otsast juurde. Mida on inimkond õppinud viie kuuga, vahendab Microsoft News.

Kust viirus tuli ja kuidas jõudis see inimesteni?

SARS-CoV-2 viirus pärineb suurima tõenäosusega nahkhiirtelt, kes on ajaga arendanud viiruse vastu immuunsuse. Tugev kaitsemehhanism juhib viiruseid kiiremini paljunema, et tekkinud kaitsest läbi murda ja uusi peremeesorganisme leida. Nahkhiir muutus kiiresti paljunevate ja kõrgel määral edasikanduvate viiruste kandjaks.

 

SARS-CoV-2 levib nakkavaid viiruseosakesi sisaldavate piiskade kaudu. Köhiv või aevastav inimene kannab viiruse õhku ja pindadele.

Kuidas viirus levib ja inimesi mõjutab?

Viiruseosakesed satuvad inimese hingamisteedesse, kurgu ja neelu kaudu rakkudesse. Inimese rakkude pinnal on ACE-2 retseptorid, mis loovad viirusele ligipääsu. «Viiruse pinnal on proteiin, mis kinnitab end rakupealse retseptoriga ja laseb selliselt viiruse RNA inimese rakku,» ütleb viroloog Jonathan Ball.

 

Viiruse RNA sisestab end raku paljunemise ehitusse ja hakkab viirusest koopiaid looma. Viirused paiskuvad rakust välja ja inimesel tekib infektsioon. Keha immuunsüsteemi loodud antikehad on lõpuks need, kes viiruse sihikule võtavad. Paljudel juhtudel peatavad nad viiruse paljunemise.

«COVID-19 infektsioon on üldiselt leebe ja see on tegelikult viiruse edu saladus,» lisab viroloog.

«Paljud inimesed isegi ei märka, et neil on viirus ja liiguvad ringi tööl, kodus ja kaubanduskeskustes kõiki nakatades.»

 

SARS-Cov-1 viiruse poolt põhjustatud haigus muutis inimesed haigemaks ja tappis kümme protsenti haigestunutest. Patsiendid eraldati ja viirus ei saanud selliselt olla väga nakatamisvõimeline. Mõõdukam Covid-19 ei järgi sama mudelit ning levib kauem ja kaugemale ilma suurte märkideta. 

Miks viirus surma põhjustab?

Mõnel juhul võib viirus tõsiseid probleeme tekitada. See juhtub, kui viirus jõuab kopsudesse, mille rakkudes on rohkem ACE-2 retseptoreid. Viiruse jõudes kopsudesse hävinevad paljud sealsed rakud ja kops saab kahjustada. Sellisel juhul vajab patsient intensiivravi. 

 

Mõnel juhul läheb inimese immuunsüsteem kiirkäigule, tõmmates kopsudesse ligi rakke, mis hakkavad viirust ründama, tekitades selliselt põletiku. Mida rohkem immuunsüsteemi rakke (B-rakk) sinna liitub, seda ägedamaks muutub põletik. Seda tuntakse tsütokiinide tormi nime alla (cyto on rakk ja kino on liikumine). Mõnedel juhtudel võib selline olukord lõppeda surmaga. 

 

Miks tekib mõnel patsiendil tsütokiinide torm, aga teisel mitte, on selgusetu. Üks võimalustest on see, et mõne inimese ACE-2 retseptorid on haavatavamad rünnakutele.

Kas oleme nakatudes kaitstud?

Arstid, kes on ravinud inimesi Covid-19 haigusest terveks, leiavad nende patsientide verest suures koguses neutraliseerivaid antikehi. Need on loonud inimese immuunsüsteem ja need katavad kindlaid viiruseosakesi, mistõttu on viiruse võime rakkudesse pääseda blokeeritud.

 

«See on selge, et immuunsüsteemi vastused on Covid-19 nakatunutele olemas,» ütleb viroloog Mike Skinner.

«Antikehad tagavad kaitse edasise nakatumise vastu, aga see kaitse ei ole terveks eluks.»

 

Mõni viroloog usub, et immuunsus Covid-19 haiguse vastu kestab umbes aasta või kaks. Praegune koroonaviirus on üks inimestele kanduvatest viirustest. Koroonaviiruste perekonda kuulub mitu viirust, mis muudavad oma tüve ja muteeruvad erinevatel võimalikel viisidel.

 

«Isegi kui enamik inimesi on lõpuks nakatunud, võib olukord lõppeda endeemiaga, mis tähendaks, et viirus hakkab inimesi hooajaliselt kimbutama. Sellisel juhul oleme saavutanud teatava stabiilsuse Covid-19 suhtes.» Võime kindlad olla, et viirus jääb mõneks ajaks meiega.

Kas viirus muudab oma nakatamisvõimet?

Mõni uurija on välja pakkunud, et viirus võib muutuda vähem surmavaks. Teised on vastu vaielnud, et see võib muteeruda surmavamaks. Viroloog Skinner on selles osas kahtlev. «Peame seda pandeemiat hindama viiruse positsioonilt. Praegu on tema levik hea ja tal läheb ellujäämisvõimet arvestades hästi. Muutused ei too viirusele mingit kasu.»

Millal tekib ligipääs vaktsiinile?

9. aprillil teatas teadusajakiri Nature, et maailmas on käivitunud 78 vaktsiiniprojekti, neist 37 on arendusprotsessis. Esimeses katsetusfaasis on üks Oxfordi teadlaste, kahe USA biotehnoloogia ettevõtte ja kolme Hiina teadlase tiimi poolt loodud vaktsiinid. Paljud ettevõtted on öelnud, et alustavad inimeste peal katsetamisega juba selle aasta jooksul.

 

See kiire vastus annab teada, et Covid-19 vaktsiin luuakse üsna lühikese aja jooksul. Vaktsiinid vajavad üldiselt ulatuslikke ohutuse ja mõjususe uuringuid. Tuhanded katsealused saavad vaktsiini või platseebovaktsiini.

 

Kuna selline katsetus on pikk protsess, on osa teadlasi leidnud lahendusi selle kiirendamiseks, soovides katsealuseid nakatada teadlikult viirusega.

«See lähenemine ei ole riskivaba, kuid annab potentsiaalselt võimaluse saada õige vaktsiin kätte  mitu kuud varem,» ütleb bioeetika professor Nir Eyal. 

 

Vabatahtlikud katsetajad peavad olema noored ja terved. Eyal rõhutab, et nende tervis peab olema tähelepaneliku jälgimise all ning neil peab olema võimalus intensiivravi ja muude ravimite ligipääsuks. «Tulemuseks on vaktsiin, mis võib päästa miljoneid elusid sellega, et on varem kättesaadav.»

 

Eriti vastuoluline on aga see, et nakatatakse inimesi, kes saavad katsealustena ainult platseebovaktsiini. «See tuleb hoolega läbi mõelda,» ütleb professor Adam Finn. «Noored võivad tahta sellesse projekti end kaasata, kuid peavad teadma, et see on viirus, mis tapab ka mõningaid noori inimesi. Me ei tea veel põhjusi. Siiski on kolmanda faasi katsed alles kaugel, seega on meil aega selle idee kaalumiseks.»