/nginx/o/2020/03/09/12996751t1h7c9e.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/04/22/13065863t1h6388.jpg)
Tartu tervishoiu kõrgkooli tervisekaitse spetsialistid jagavad oma Nooruse «hea nõu» blogis praktilisi nõuandeid, kuidas kõrgkooli lõpetamisega seotud stressiga hakkama saada. Nõuanded sobivad kõigile, kes kipuvad palju muretsema ja stressi tundma.
Tartu tervishoiu kõrgkool: kuidas eriolukorras kooli lõpetamise stressiga toime tulla?
Muuda perspektiivi
«Psühholoogilise eneseabi seisukohalt on võimalik end aidata selle kaudu, et püüame muuta pilku, kuidas me toimuvat näeme – millise tähenduse me olukorrale anname. Ärevas olukorras kipub inimene katastrofiseerivalt mõtlema. Ka siis, kui olukord ongi tegelikkuses väga halb, on siiski võimalik mõtteid ja meelt rahustada. Selleks on näiteks kas hingamise teadlik juhtimine või juhendatud mõtteharjutused, mida leiab nii internetist kui mediteerimisäppidest.»
Kui tahad õppida mediteerima, siis Eestis on selleks hea lehekülg Vaikuseminutid, mis pakub juhendavaid videoid. Põnev lahendus on ka eestlaste loodud, isegi Hollywoodi vallutanud uneäpp Synctuition.
Kokkulepped iseendaga
«Väga palju abi võib olla harjutusest, mis esmapilgul võib näida naeruväärsena – teadlik muretsemise edasilükkamine kindlaks kellajaks.»
«See tähendab kokkulepet iseendaga: «Muretsen selle teema üle täna õhtul kell 18 ja teen seda 30 minutit.» Selle aja saabudes saab täie tähelepanuga keskenduda muretsemisele. Ülejäänud ajal pigem keskenduda muudele asjadele ning stressi tekitavate mõtete tekkides tuletada endale meelde kokkulepet.»
Rutiin, ikka rutiin
Noored tervisekaitse spetsialistid selgitavad, et palju on eriolukorra tõttu meie päevakavas ja elukorralduses muutusi toimunud, kuid sellest hoolimata on võimalik teadlikult hoida rutiini.
«See annab elule kindla raamistiku, mis omakorda aitab suurendada turvatunnet. Mõnikord võib abi olla ka kirjaliku päevaplaani tegemisest või lihtsalt soovitud tegevuste ülesmärkimisest.»
Enese eest hoolitsemine
«Ka iseenda poputamine on tõhus meetod stressi vähendamisel ja tasakaalu säilitamisel. Enese heaolu eest hoolitsemine võib tähendada väga erinevaid asju,» selgitavad spetsialistid. «Hea on koostada endale nimekiri asjadest, mis võiks pakkuda veidigi rõõmu või rahulolutunnet ning iga päev sellest nimekirjast midagi ellu viia.
«Enese abistamine tähendab iseenda teadlikku juhtimist, mis võib olla veidi harjumuspäratu ja nõuda teatavat pingutust, kuid just väikesed sammud on need, mis võivad olla üllatavalt suure mõjuga, ja tagavad igapäevaselt parema toimetuleku.»
Abi otsimine
«Kui aga vaatamata eneseabivõtete rakendamisele siiski enesetunne on emotsionaalselt nii raske, et ei oska enam ise ega lähedaste abil toime tulla, on mõistlik otsida professionaalide abi,» julgustavad noored spetsialistid.
Spetsialistid pakuvad lahendusena psühholoogilise esmaabi kriisiinfotelefoni 1247 ja palunabi.ee kodulehe veebivestluse võimalust.
«Hetkel pakuvad väga paljud psühholoogid ja terapeudid abi ka virtuaalkanalite vahendusel. Spetsialistide kontakte ning palju lugemist vaimse tervise kohta leiab siit.»