Eesti teadlane annab nõu, kuidas eriolukorra ebamugavust leevendada

Teadusuuringud on näidanud, et juba see, kui inimene võtab regulaarselt hetke mõtlemiseks, kuidas tal läheb ja mida ta tunneb, võib heaolu parandada. Foto: Shutterstock

Karatiin ja eriolukord võivad kahandada vaimset heaolu. Cambridge`i ülikooli kognitsiooni- ja ajuteaduse osakonna doktorant Maris Vainre annab nõu, kuidas seda vältida.

«Isegi, kui meil ei ole võimalust muuta fakti, et elame eriolukorras, milles on palju määramatust, saame teha väikesi muudatusi, millel võib olla pikemas perspektiivis heaolule oluline kumuleeruv mõju. Teadusuuringud on näidanud, et juba see, kui inimene võtab regulaarselt hetke mõtlemiseks, kuidas tal läheb ja mida ta tunneb, võib heaolu parandada,» selgitab Vainre.

Eriolukord nõuab harjumist, kuid teadveloleku praktikad võivad ebamugavust leevendada, selgitab teadur Archimedese veebikodus.

Maris Vainre. Foto: Erakogu

Vainre ütleb, et tema jaoks on samuti eriolukord olnud ebameeldiv, kuid ta on leidnud selles võimaluse praktiseerida mindfulness’i. «Näiteks, kui mind tabab ärevus, et ma ei ole juba mitmendat tööpäeva piisavalt produktiivne olnud, siis püüan aja korraks maha võtta ja uurida, millist sõnumit see ärevus endas kannab. Enesekriitika tuletab mulle meelde mu väärtusei või eesmärke, mille poole püüdlen. Selles mõttes on ta ju tervitatav külaline. Vahel on selline enesematerdamine muidugi ebamõistlik: kas on arukas endalt oodata, et olen endistviisi produktiivne või hea vaimse tervise juures, kui maailmas valitseb globaalne tervise- ja majanduskriis ning seetõttu ka väga palju ebakindlust? Oma emotsioonide uurimine, nende kõrvaltvaatlemine aitab mul end mõista ja ennast ka toetada. Tahan loota, et olen seeläbi enda ja teiste suhtes lahkem ja kaastundlikum,» räägib Vainre.

Ta ütleb, et ka suured muutused tasanduvad varem või hiljem igapäevaks. «Ka praegune kriis taandub. Me elame selle järgselt võib-olla uues maailmas, aga me harjume ka sellega.»

Vainre sõnul on oluline jagada inimestele nippe ja tööriistu, kuidas tänase olukorraga toime tulla, nii et hetkestress ei kujuneks krooniliseks stressiks, mis on omakorda riskifaktor depressiooni, ärevushäirete ja paljude teiste vaimse tervise probleemide tekkeks. Meid on maast madalast õpetatud oma füüsilist tervist hoidma – mitte külmetuma, väikest lõikehaava puhastama ja plaasterdama. Aga kuidas ravida «kerget nohu» vaimse tervise puhul?

Teadveloleku harjutusi on mitmeid. Vahel on neid praktikaid nimetatud ka vaimseks trenniks. Vainre toob välja enda jaoks olulisemad:

Keha skaneerimise praktika. Istu või lama mugavas asendis. Suuna oma tähelepanu järjepanu erinevatele kehaosadele. Alusta jalgadest ja liigu pea suunas või vastupidi. Märka, mida iga kehaosa tajub (põrandat, tooliäärt) või milliseid signaale saadab (soojus, ebamugavustunne, pinge). Siinjuures pole eesmärk midagi muuta ega anda hinnanguid, vaid täheldada erinevaid muljeid, mida keha hetkel tunneb.

Hinga vabalt, midagi muutmata. Pööra tähelepanu erinevatele hingamisteede osadele: uuri, mida tunned ninasõõrmetes, kõris, hingetorus, kopsudes, siis kui värske jahedam õhk neid mööda liigub või kasutatud soe õhk neist väljub. Korda protsessi: iga uus hingeõhk on uus võimalus seda uurida.

Emotsioonidega kui külalistega kohtumise praktika. Kujutle, et emotsioon on kui külaline. Võib-olla on see külaline teretulnud, võib-olla mitte. Vahel võib see külaline saabuda ootamatult, teine kord anda oma tulekust ette teada. Kui hetk on sinu jaoks sobiv, võta külaline vastu ja uuri teda uudishimulikult ja hinnangutevabalt. Selle harjutuse keskne õppetund on märkamine, et külalised tulevad ja lähevad. Nii ka emotsioonid. Mõned jäävad kauemaks, teised vaid hetkeks, aga varem või hiljem asuvad nad kõik minekule.

Märkamine. Samamoodi hinnangutevabalt ja uudishimulikult võib uurida ka ümbritsevat keskkonda. Kuulata! Mis on need helid, mida tajud? Mis on kõige vaiksem heli? Mis kõige valjem? Märka vaikusehetki helide vahel. Või kui liigud ringi, suuna teadlikult tähelepanu sellele, kuidas jalg maad puudutab, milliseid detaile näed või milliseid lõhnasid su nina kinni püüab.

«Kõiki neid harjutusi tehes võid märgata, et vahel tähelepanu hajub. See on igati normaalne. Õieti, see ongi tähelepanu ülesanne – seirata kõike, mis võiks antud hetkel meile oluline tunduda ja see siis igaks juhuks teadvusesse juhtida,» selgitab teadur. Kui märkad, et tähelepanu on mujale läinud, siis on see Vainre sõnul oma tööd hästi teinud ning oled hästi teinud, et seda teadvustasid. Nüüd on võimalus oma tähelepanu uuesti sellele juhtida, mille keskenduda soovid.

Lahkus kui eriolukorras toimetuleku praktika

Vainre sõnul võib lahkus aidata kriisist tulenevat emotsionaalset koormust leevendada. Seda tuleb praktiseerida nii enda kui ka kõikide teistega. «On normaalne, et meil on praegu raskem ning et meil läheb aega, et uue olukorraga kohaneda. Me kõik reageerime erinevalt, meil võivad olla erinevad vajadused ja me alles otsime viise, kuidas toime tulla. Võimalik, et proovime midagi ja avastame, et see ei tööta. Olgem enda ja teistega kannatlikud, sest me anname endast parima, mis me hetkel suudame. Oluline on oma vaimset heaolu toetada – olgu selleks mõni teadveloleku praktika, sportimine, kokkamine või midagi muud.»