Päevatoimetaja:
Marilin Vikat
Saada vihje

TÜ kliinikum püüab improviseerida

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tartu Ülikooli kliinikumi traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku juhataja Aare Märtson.
Tartu Ülikooli kliinikumi traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku juhataja Aare Märtson. Foto: Margus Ansu

TÜ kliinikumi juhatuse liige Margus Ulst ja traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku juhataja Aare Märtson tunnistavad, et arstide lahkumisega on probleeme, mida püütakse lahendada improviseerides.


Residente võib juhendada vähemalt viieaastase erialase töökogemusega arst. Kas see nõue on Tartu Ülikooli kliinikumis kõikjal täidetud?

Aare Märtson: Ma usun küll.

Kas usute või on?

Märtson: Ma ei arva küll, et keegi nüüd hakkaks näpuga järge ajama, kas see kogemus on viis või neli või kuus aastat, aga üldjuhul pannakse residentide väljaõpe kogemustega kolleegidele.

Teil on traumaosakonnas praegu teist aastat töötav arst. Kas ta juhendab ka residente?

Märtson: Ma nii täpselt ei oska praegu öelda.

Margus Ulst: Ta on iseenesest teada ja tuntud spetsialist.

Lähtun seda küsimust esitades seadusest.

Ulst: Jah. Mõnel päeval võib teil isegi õigus olla. Traumatoloogia ja ortopeedia kliinikus on tõepoolest toimunud viimasel ajal teatavad äraliikumised. Eks me püüame improviseerida ja häid inimesi juurde leida. Ei saa eitada, et on probleeme.

Kas peab paika, et traumaosakonnas ja veel mõnes osakonnas teevad residendid valveid, ilma et kohal viibiks valvearst?

Märtson: Meie kliinikus ei tee. Te võite küll vihjata, et traumapunkti on palgatud residente valvet tegema, aga osakonnas on alati arst olemas.

Ulst: Meil on terve maja peale ka vastutav valvearst. Kui resident on juba valves, siis tähendab see seda, et ta on esimesed proovid läbi teinud ja peab iseseisvalt ellu jääma.

Kas arst-residendid langetavad ka iseseisvaid raviotsuseid?

Ulst: Muidugi.
Märtson: Oma pädevuse piires kindlasti.

Tavakodanik arvestab üldiselt teadmisega, et raviotsuseid võtab vastu ikkagi arst, kes on juba residentuuri lõpetanud.

Märtson: Aga miks te arvate, et meil nii ei ole?

Ma saan aru, et mõnedes osakondades tuleb ette ka seda, et residendid on olnud üksi valves ja ise raviotsuseid teinud.

Ulst: Kui on standardne olukord, siis see ei ole probleem. Resident peab tegema vahet, kas tegu on standardjuhtumiga või on vaja pöörduda juhendaja poole nõu ja abi saamiseks.

Mida rohkem on residentidel praktikat, seda kiiremini nad õpivad ja seda kiiremini annavad nad kogenud arstiga võrdväärset abi.

Kui inimesed lähevad ikkagi massiliselt Soome ära, siis tuleb leppida nende arstidega, kes siia tööle jäävad.

Hea küll, läheb neli arsti, siis läheb veel neli ja nii edasi. Kaua te siin niimoodi kombineerida suudate?

Märtson: Kuulutasime just välja konkursi, praeguste läbirääkimiste järgi tuleb üks inimene 1. veebruarist ja on ka räägitud Soomest tagasi tulla tahtvate kolleegidega.

Kas arstid on ülekoormatud?

Märtson: Nad töötavad vastavalt töö- ja puhkeaja seadusele.

Tagasi üles