/nginx/o/2013/12/11/2683028t1hbb7e.jpg)
/nginx/o/2011/08/24/720134t1hb65b.jpg)
Kogenud arsti Peeter Mardna sõnul on riigil praegu viimane aeg leida põhjused ja lahendused arstide väljavoolule.
Mardna: viimane aeg muutusteks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suurem osa arstide vigadest on Mardna sõnul praegu seotud töökoormusega. «Kui vaatame meie arsti töökoormust, siis on see ligi kaks korda suurem kui Põhjamaade arstidel,» lausus ta. «Sellise tempo juures tekivad vead paratamatult.»
«Riigil tulekski helged pead kokku panna ja leida mingi lahendus, kuidas ikkagi tagada arstide kohalejäämine,» lausus Mardna.
Mardna hinnangul annavad nõuandjad sotsiaalminister Hanno Pevkurile moonutatud infot. «Hiljaaegu astus sotsiaalminister järjekordselt ämbrisse ja ütles, et meil ju pole arstide hulgaga probleeme,» lausus Mardna. «Minister tugineb meie arstide registrile, mis tegelikult ei näita mitte midagi – kui üks inimene on seal registris, siis jääb ta sinna kuni surmani. Pole vahet, kas ta töötab siin, välismaal või ei tööta üldse.»
Mardna kõneldut kinnitas jutt, mida Pevkur Postimehele rääkis: «Kui lisada ka teadmine, mis puudutab puhtalt mullu registris olnud arste, siis ei ole arstide arv 100 000 elaniku kohta meil Euroopa Liidu keskmisest oluliselt erinev.»
Pevkur tõi välja ka Tervise Arengu Instituudi värskeimad andmed tegelikult Eestis töötavate arstide kohta, mis pärinevad 2010. aastast. Sealt selgub, et 2009. aastal kahanes meil arstide hulk 100 000 elaniku kohta esmakordselt alla Euroopa Liidu keskmise.
Mardna väitel ei oska me aga tänaseni öelda, kui palju arste ja millise koormusega Eestis tegelikult töötab. «See on ühe ministeeriumiametniku kahe nädala töö, saada teada tegelikkus, aga tegelikkust pole suudetud kümne aasta jooksul teada saada,» nentis Mardna.