Nooremteadur Šunina selgitab, et desinfitseerivate vahendite koostises on teatud kontsentratsiooniga toimeained, nagu piiritus ja pindaktiivsed ained, tänu millele hävitab vahend viirust; kui desovahendit lahjendada, siis selle tõhusus väheneb.
«Süstides desovahendit veeni, lahjendame seda verega. Teoreetiliselt, selleks et desovahend töötaks keha sees sama efektiivselt kui väljas, peab veeni sisse süstima desovahendi kontsentraati. See suure tõenäosusega tapab meid.»
Šunina täpsustab, et sama kehtib piirituse ja erinevate alkohoolsete jookidega, kui neid seespidiselt viiruse inaktiveerimiseks kasutada.
«Koroonaviirust tapab lahus, mis sisaldab vähemalt 65% piiritust. Tavaliselt on inimese jaoks surmav, kui vere piirituse sisaldus ületab 0,5-0,6%.»
Šunina täpsustab, et kui inimene on koroonaviirusega nakatunud, siis tema veres on viirust väga vähe. Vähemal määral on nakatunute veres viirus tuvastatav. «Kõige rohkem on viirust hingamisteede rakkudes. Kuidas siis seal viirust tappa?» küsitleb nooremteadur.
Kemikaalid, näiteks kloori aurud, hävitavad hingamisteede ülemist rakkude kihti ning viirust nende rakkude sees, sõnab Šunina. «Aga siis tekib valik, kas taastud pärast viirusinfektsioonist või kloorimürgistustest: mis on kergem? Juhul, kui kloori aurude kogus oli ebapiisav, et kogu viirust ära hävitada, siis saad mõlemat: viirust ja mürgistust.»
Šunina selgitab, et president Donald Trumpi mõte ei olnud täiesti hull ja desovahendit inimese kehas saab viiruse hävitamiseks kasutada küll. «Aga on vaja tagada, et see desovahend siseneks ainult viirusega nakatatud rakku ning teisi organismi rakke ei puudutaks.»
«Tõhusamaks meetodiks, mis kaitseb viiruse eest, samal ajal meie keha mitte vigastades, peetakse praegu viirusevastast vaktsiini. Kuni selle ilmumiseni turule peame käituma mõistlikult ja vastutustundlikult,» rõhutab Šunina.
/nginx/o/2020/04/27/13072796t1h9dca.jpg)
/nginx/o/2020/03/09/12996751t1h7c9e.jpg)