Eesti kulutas tervishoiule 2010. aastal vähem kui aasta eest

Leibkonnad kulutasid mullu hambaravile 60,9 miljonit eurot. Foto: Elmo Riig / Sakala

Tervise Arengu Instituudi (TAI) tervisestatistika osakonna andmetel langes 2010. aastal tervishoiu kogukulude osakaal riigi sisemajanduse kogutoodangust 6,3 protsendini, olles jooksevhindades 908,1 miljonit eurot.

Võrreldes 2009. aastaga on tegemist 0,7 protsendi suuruse langusega. Seda põhjustas nii üldine tervishoiu kogukulude langus kui ka SKT 3,4-protsendiline kasv.

Alates 1999. aastast, mil Eestis alustati tervishoiu kogukulude statistilise kogumisega, kuni 2008. aastani, kasvasid tervishoiu kogukulud igal aastal. Ent alates 2009. aastast on toimunud langus. Seejuures alanesid 2010. aastal eelneva aastaga võrreldes tervishoiu kogukulud 60,6 miljoni euro võrra.

Tervishoiu kogukulude alanemise peamised põhjused seisnesid Eesti Haigekassa, leibkondade ja välisrahastuse mahu vähenemises. Haigekassa tervishoiu kogukulud alanesid 12,8 miljonit eurot ehk 2 protsenti. Languse põhjus oli peamiselt raviteenuste hindade koefitsiendi muutus. Võrreldes eelneva aastaga ravijuhtude arv ei vähenenud.

Kõige rohkem vähenesid leibkondade kulutused retseptiravimitele - 32 miljoni euro võrra. Sellel võib olla mitmeid põhjuseid. Kindlasti avaldasid oma mõju haigekassa tegevus geneeriliste ravimite kasutamise propageerimiseks ning samal ajal kasvas ka haigekassa kompenseeritavate ravimite tarvitamine.

Sellele viitab ka fakt, et 2010. aastal suurenes haigekassa poolt retseptiravimitele kulutatav summa 2,3 miljoni euro võrra. Samas, vastupidiselt ravimikuludele alanemisele, kasvasid 2010. aastal leibkondade kulutused hambaravile, koguni 16,2 miljoni euro võrra.

Peale ravimi- ja kapitalikulude toimusid 2010. aastal suured muutused ka taastusravi ning ennetuse ja elanikkonna tervishoiu kulude osas. Taastusravi kulutused langesid 2,7 miljonit eurot ehk 13,8 protsenti. Mainimist väärib, et taastusravi kulutused on alates 2007. aastast pidevalt alanenud.

Ennetusele ja elanikkonna tervishoiule tehtavad kulud aga kasvasid 3,1 miljonit eurot ehk 14,1 protsenti. Kulutused aktiivraviteenustele, tervishoiu tugiteenustele ja pikaajalisele hooldusravile jäid 2010. aastal eelneva aastaga sarnasele tasemele.

Vaadates tervishoiukulusid kogu avaliku sektori seisukohalt, oli 2010. aastal märgata selle valdkonna prioriteetsuse suurenemist. Nimelt moodustas avaliku sektori osakaal tervishoiu kogukuludest 78,9 protsenti, mis on suurim näitaja alates 1999. aastast. Lisaks sellele moodustasid valitsemissektori kuludest tervishoiukulud 13,1 protsenti, mis on kõrgeim osakaal alates 1995. aastast.

Esmased numbrid 2011. aasta tervishoiukulude kohta avaldab TAI 2012. aasta detsembris.