:format(webp)/nginx/o/2020/04/20/13062399t1hbaae.jpg)
USA teadlased võrdlesid Covid-19 patsientide ninaneelu ja süljeproove ning leidsid, et sülje puhul oli SARS-CoV-2 määramise tundlikkus ja stabiilsus suurem kogu infektsiooni kulu vältel, kirjutavad Tartu Ülikooli meditsiiniteadlased lehel «Tõenduspõhine teave Covid-19 kohta».
Urmas Siigur Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudist tegi USA autorite uuringust lühikokkuvõtte, kus tõdeb, et kui muidu on Covid-19 diagnoosimise kuldne standard PCR ninaneelu tampooniga võetud proov, siis madal tundlikkus, proove võtvate tervishoiutöötajate nakkusrisk ja nii tampoonide kui ka isikukaitsevahendite üleilmne defitsiit tingib alternatiivsete lähenemiste otsimist.
Sülg on lootustandev proovimaterjali kandidaat, kuna selle kogumine patsiendilt on lihtne. Lisaks on sülg proovimaterjalina varasemates uuringutes teiste respiratoorsete patogeenidega, sh inimese endeemilise koroonaviirusega, näidanud ninaneelu tampoonidega võrreldavat tundlikkust.
Autorid järeldavad, et sülg on toimiv ja tundlikum alternatiiv ninaneelu tampoonidele ja isekogutava sülje kasutamine võimaldaks läbi viia täpset ja suuramahulist SARS-CoV-2 testimist.
Tartu Ülikooli meditsiiniteadlased koondavad lehel «Tõenduspõhine teave Covid-19 kohta» värskemad uuringud ja teabe, mis on oluline Covid-19 leviku ja ohjeldamise, patsientide ravi ning strateegiliste otsuste vastuvõtmise seisukohalt.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)