Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2009/01/15/118013t1hc3c3.jpg)
Eesti Afaasialiidu esinaise ja logopeedi Külli Rohti sõnul peetakse afaasiahaiget häirunud tasakaalu ja ebatäpse kõne artikulatsiooni tõttu sageli joobes või ka psühhiaatriliste probleemidega inimeseks.
Afaasialiidu kodulehekülje andmetel tekib afaasia peaaju kõnekeskuste kahjustuste tagajärjel, enamasti põhjustab afaasiat insult või mõni trauma.
Afaasiaga inimene ei pruugi teada, mis temaga on juhtunud: ta teab, mida tahab öelda, aga kõnelema hakates ütleb sootuks muud, kirjutab ajaleht Meditsiiniuudised.
Afaasia kujuneb välja vastavalt sellele, milline ajupiirkond on kahjustada saanud: nii võib olla häirunud kõne vastuvõtt ehk kõnest arusaamine või kõne tootmine.
Dr. Külli Rohti sõnul võib afaasiaga koos esineda ka parema kehapoole halvatust, orienteerumis-, nägemis- või kuulmishäireid, tasakaaluhäireid ja apraksiat, mille puhul inimese toimingud ei pruugi olla täpsed.
«Mitte ainult kõnes, mille puhul ei suudeta artikuleerida, vaid ka muudes tegevustes, näiteks võib inimene põrgata vastu nurka või istuda toolist mööda või haarata valesti,» lisas Roht.
Sageli juhtub, et afaasikut peetakse häirunud tasakaalu tõttu joobes inimeseks. «Ta käib halvasti ja tal on düsartria ehk tema kõne artikulatsioon on ebatäpne, mistõttu aetaksegi neid segamini joobes, kuid ka psühhiaatriliste probleemidega inimestega,» märkis Roht.
Ta lisas, et enamik afaasiahaigeid on tavalised inimesed ja nende käitumine tuleneb hoopis teistest teguritest kui dementsus või vaimuhaigus.