Teadmine, et viirusinfektsioonid võivad olla olulised neurodegeneratiivsete haiguste tekkimisel, pole uus. Ajaloos on teada see nii Hispaania gripi kui ka teiste viirusepideemiate järel. «Viimase kuu jooksul ilmunud teaduskirjanduse alusel võib väita, et ka neurodegeneratiivsete haigustega patsiendid, sealhulgas Parkinsoni tõvega, ei jää koroonaviiruse põhjustatud haiguse Covid-19 poolt puutumata,» ütles dr Toomsoo.
Parkinsoni tõbi on valdavalt vanemaealiste inimeste haigus. Riskikohti, miks Covid-19 ka seda haiguste rühma haarab, on dr Toomsoo sõnul mitu: vanus, meessugu, lihaste jäikus, häiritud köharefleks, mis võib põhjustada hingamiraskust.
«Sageli ei seostata seda Covid-19-ga, kuid samahästi on teada ka rida uusi andmeid Covid-19 ja Parkinsoni tõve vaheliste bioloogiliste seoste vahel. Juba 20 aastat tagasi teati, et koroonaviirused võivad närvisüsteemiga seotud olla, sest just Parkinsoni tõve haigetel leiti pea- ja seljaajuvedelikus koroonaviiruste vastaseid antikehi,» selgitas neuroloogiakeskuse juhataja.
Palju on räägitud angiotensiinkonverteeriva ensüümi 2 (ACE2) tähendusest SARS-CoV-2 mõjudele meie organismis. ACE2 retseptorid on saanud Covid-19 seisukohalt palju tähelepanu seoses kopsu ja soolega, kuid vähem ajuga. «Tõepoolest, ACE2 retseptoreid on palju dopamiini tootvates närvirakkudes, mille kadumine on aga peamine Parkinsoni haigust põhjustav bioloogiline alus,» ütles dr Toomsoo.
Maailmas diskuteeritakse, kas SARS-CoV-2 viirusel on võimet pääseda ajju, diskussioon on jätkuv, sest uute neuroloogiliste haiguste kirjeldused pigem viitavad sellele. «Just hiljuti olin ühe teadusartikli retsensent, kus analüüsisin Itaalias ja Suurbritannias kirjeldatud Parkinsoni tõve haigusjuhte, kellel oli väljakujunenud kopsude distressi sündroom, kuid kellel oli ka Parkinsoni tõbi ja sellest tulenevalt märkimisväärne levodopa (ravim - toim.) vajaduse tõus nende ägeda raviperioodi ajal.»