Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2020/04/23/13068021t1he2c1.jpg)
Ida-Tallinna Keskhaigla neuroloogiakeskuse juhataja dr Toomas Toomsoo ütleb, et värskema teaduskirjanduse kohaselt ei jää ka neurodegeneratiivsete haigustega patsiendid, sealhulgas Parkinsoni tõvega, koroonaviiruse põhjustatud haigusest Covid-19 puutumata.
Teadmine, et viirusinfektsioonid võivad olla olulised neurodegeneratiivsete haiguste tekkimisel, pole uus. Ajaloos on teada see nii Hispaania gripi kui ka teiste viirusepideemiate järel. «Viimase kuu jooksul ilmunud teaduskirjanduse alusel võib väita, et ka neurodegeneratiivsete haigustega patsiendid, sealhulgas Parkinsoni tõvega, ei jää koroonaviiruse põhjustatud haiguse Covid-19 poolt puutumata,» ütles dr Toomsoo.
Parkinsoni tõbi on valdavalt vanemaealiste inimeste haigus. Riskikohti, miks Covid-19 ka seda haiguste rühma haarab, on dr Toomsoo sõnul mitu: vanus, meessugu, lihaste jäikus, häiritud köharefleks, mis võib põhjustada hingamiraskust.
«Sageli ei seostata seda Covid-19-ga, kuid samahästi on teada ka rida uusi andmeid Covid-19 ja Parkinsoni tõve vaheliste bioloogiliste seoste vahel. Juba 20 aastat tagasi teati, et koroonaviirused võivad närvisüsteemiga seotud olla, sest just Parkinsoni tõve haigetel leiti pea- ja seljaajuvedelikus koroonaviiruste vastaseid antikehi,» selgitas neuroloogiakeskuse juhataja.
Palju on räägitud angiotensiinkonverteeriva ensüümi 2 (ACE2) tähendusest SARS-CoV-2 mõjudele meie organismis. ACE2 retseptorid on saanud Covid-19 seisukohalt palju tähelepanu seoses kopsu ja soolega, kuid vähem ajuga. «Tõepoolest, ACE2 retseptoreid on palju dopamiini tootvates närvirakkudes, mille kadumine on aga peamine Parkinsoni haigust põhjustav bioloogiline alus,» ütles dr Toomsoo.
Maailmas diskuteeritakse, kas SARS-CoV-2 viirusel on võimet pääseda ajju, diskussioon on jätkuv, sest uute neuroloogiliste haiguste kirjeldused pigem viitavad sellele. «Just hiljuti olin ühe teadusartikli retsensent, kus analüüsisin Itaalias ja Suurbritannias kirjeldatud Parkinsoni tõve haigusjuhte, kellel oli väljakujunenud kopsude distressi sündroom, kuid kellel oli ka Parkinsoni tõbi ja sellest tulenevalt märkimisväärne levodopa (ravim - toim.) vajaduse tõus nende ägeda raviperioodi ajal.»
Neuroteadlased esitavad dr Toomsoo sõnul ikka küsimust, kuidas on koroonaviirusel võimalus ajju pääseda, ja järjest kindlamana tundub hüpotees, et selleks sissepääsuväravaks on nina. «Ka palju räägitud lõhna- ja maitsetundlikkuse kadumine on suuresti ajuga seotud, eriti selgelt on see seotud haistmishäiretega, sest haistmisneuronid, olles bipolaarsete jätketega, mille üks jätke ulatub ka aju haistmissibulasse. Dopamiini sünteesiv patofüsioloogiline rada on seotud sellesama ACE2-ga, mille retseptorid on Covid-19 tekke sissepääsuväravateks.»
«Nii ongi esimesed Covid-19 kirjeldused Suurbritannia ja Itaalia kolleegidelt Parkinsoni tõve patsientidel, mis ei erinenud üldistest teadmistest; ikka vanemaealised inimesed, pika haiguskestvusega ja kelle letaalsus nii Itaalias kui Suurbritannias oli peaaegu 50 protsenti,» selgitas dr Toomsoo.
«Uute teadmiste põhjal tuleb hoida silmad ja kõrvad lahti, taolise pandeemia valguses on kõik meditsiinierialad Covid-19-ga rohkemal või vähemal määral seotud. Elu näitab, kas see on juhus või põhjuslik seos,» ütles dr Toomsoo.