E, 8.08.2022
Kardioloog selgitab, millised on infarkti ebatüüpilised sümptomid
Dr Tiina Uuetoa Foto: Ida-Tallinna keskhaigla
PM Tervis
Kardioloog selgitab, millised on infarkti ebatüüpilised sümptomid
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2

Ida-Tallinna Keskhaigla südamekeskuse juhataja dr Tiina Dr Uuetoa paneb inimestele südamele, et infarkti kaebuste pilt võib olla palju kirjum kui arvatakse – kuni 10 protsenti infarktidest kulgevad ilma valuta, ebatüüpilisemad kaebused esinevad sagedamini eakatel, naistel ja diabeetikutel. Ebatüüpilised kaebused viivad aga viivitusteni arstiabis.

«Südameinfarkti klassikaline kaebus on valu rinnus. Valu on enamasti intensiivne ja tema iseloom võib olla erinev: pigistav, rõhuv, põletav, suruv, terav, ängistav, tuim,» ütleb Ida-Tallinna Keskhaigla südamekeskuse juhataja, dr Tiina Uuetoa. Ta loetleb teisi kaebusi: lisaks võib valu kiirguda –  kas ühte või mõlemasse kätte, selga abaluude vahelisse piirkonda, lõualuudesse, kaela, õlgadesse. Südame allseina verevarustuse häire ja infarkti korral võivad juhtivaks olla hoopiski kaebused seedetrakti poolt, nagu ülakõhuvalu, iiveldus ja oksendamine, räägib dr Uuetoa.

Infarktiga võib kaasneda nii vererõhu langus kui ka tõus. «Harv pole rütmihäirete kaasumine, mille puhul võib patsient kurta südamekloppimist või ebaregulaarset südametööd,» räägib Uuetoa. «Intensiivse valusündroomiga patsient on tavaliselt jõuetu, nahk on kaetud külma higiga. Mõnikord võib patsient kaotada teadvust.»

Ebatüüpilisemad sümptomid

Dr Uuetoa paneb patsientidele südamele, et südameinfarkti kaebuste pilt võib olla palju kirjum – kuni 10 protsenti infarktidest kulgevad ilma valuta, ebatüüpilisemad kaebused esinevad sagedamini eakatel, naistel ja diabeetikutel. Nõnda on Eestis naistel meestest sagedamini infarkti tunnuseks hingeldus ja õhupuudus. Ebatüüpilised kaebused viivad viivitusteni arstiabis. «Esmalt ootab naine kodus vaevuste möödumist, seejärel võib ebatüüpilisema pildiga infarkti puhul arstilgi aega kuluda, et aru saada, millega tegemist. Ilma põhjusliku ravita, milleks on südame verevarustuse taastamine, südamelihas sureb,» paneb arst südamele. Ta lisab, et ilmselt on pehmem ja «segasem» haiguspilt põhjuseks, miks Eesti infarktiregistri alusel jõuavad naised haiglasse pisut sagedamini raskemas seisundis kui mehed ja neil on enam südamepuudulikkuse tunnuseid.

Samuti on südamekeskuse juhataja sõnul on infarkti tekkimise mehhanismid naistel ja meestel mõneti erinevad. «Looduse poolt on naised ja mehed seatud anatoomiliselt erinevateks ja ka mehhanismid, kuidas infarkt naistel meestel kujuneb, on erinevad. Elukestev südame-veresoonkonnahaiguste (SVH) risk on aga meestel ja naistel sarnane,» märkis dr Uuetoa. «Naised põevad infarkti vanemas eas. Kui vaadata infarkti haigestumist, siis nooremates vanuserühmades valitseb meeste ülekaal. Alates 65. eluaastast ja edasi haigestumine südamehaigustesse võrdsustub ja naisi on isegi rohkem,» selgitas kardioloog.

Eestis põeb aastas südameinfarkti umbes 2600 inimest. «Traditsiooniliselt on meie patsientidest ligi 2/3 mehed – 61 protsenti. Ägeda südameinfarktiga patsientide keskmine vanus on 71 aastat; meespatsient keskmiselt 67-aastane ja naispatsient 77-aastane. Ligi 2/3 naistest, kes põevad infarkti, on vanemad kui 75-aastased.»

Südamehaiguste riskifaktorid on südamearsti sõnul kõrge vererõhk, samuti stress, vanus, suitsetamine, diabeet, kõrge kolesteroolitase, pärilikkus ja kõhu- ehk «õunatüüpi» rasvumine. Naistel on vöö ümbermõõdu normi ülempiiriks seatud 88 cm, meestel 102 cm.

Suitsetamine ja diabeet 

«Väga jõuline riskitegur, mida me paraku mõjutada ei saa, on vanus. Iga elatud aastaga kasvab risk haigestuda mõnda südame-veresoonkonnahaigusesse,» sõnas dr Uuetoa. «Samas need riskifaktorid, mida me saame mõjutada oma elustiili ja ravimitega moodustavad infarktiriskist selge enamuse – 90 protsenti. Palju on inimeste enda kätes.»

Nõnda peaks oma südame, veresoonte ja aju kaitsmiseks kindlasti loobuma suitsetamisest. Meie infarktiregistri alusel suitsetab umbes kolmandik infarktihaigetest. «Suitsetamine ja igasugused piibutamised, kõik need põsktubakad ja e-sigaretid, suurendavad riski,» rõhutab dr Uuetoa.

Naised peavad arvestama, et suitsetamine on nendel jõulisem riskifaktor kui meestel. «Suitsetamine tõuseb noorte naiste hulgas, suitsetamisega seotud haiguste risk tõuseb, suitsetajatel on menopaus varasem,» lisas dr Uuetoa. «Kui mees lõpetab suitsetamise, siis tema risk võrdsustub mittesuitsetajatega suhteliselt kiiresti. Naistel kulub sinna aastaid.»

reeglina on infarktihaigel mitmeid riskifaktoreid, millest sagedasim on Eesti registri andmetel kõrgenenud vererõhk – tervelt 81 protsendil patsientidest. Sellele järgneb kolesterooli ainevahetuse häire, mida leitakse enam kui pooltel (65,3 protsenti). «Nukker on, et Eestis on nii kõrgvererõhktõbe kui kolesterooli häire kerge tõusutrendiga alates 2012. aastast. Iga neljas meie infarktihaige on diabeetik,» ütleb dr Uuetoa. «Tasub teada, et varasemalt läbipõetud infarkt on ise korduva infarkti riskifaktor. Eestis esineb korduv südameinfarkt ühel neljandikul patsientidest.»

Kuidas infarkti vältida?

Esmalt – veel tervena tuleks hoolitseda selle eest, et teatakse oma perearsti ja käiakse tervisekontrollis. Südamehaiguste riskifaktorite skriinimist peetakse otstarbekaks meestel alates 40-ndast eluaastast ja naistel alates 50-ndast eluaastast või menopausi tekkimisest. «Üldistades võib öelda, et infarktiennetuses töötab nii-öelda poolte reegel: 50 protsenti surmadest saame vältida riskifaktorite mõjutamisega ja 50 protsenti õigete ravimite püsiva ja sihipärase kasutamisega,» räägib dr Uuetoa.

Tänaseks on tööstusriikides dr Uuetoa sõnul murtud müüt, nagu oleksid südamehaigused meeste pärusmaa. «Tegelikult on naiste suremus südame-veresoonkonnahaigustesse isegi kõrgem kui meestel ja need on vägagi naiste haigused,» nentis dr Uuetoa, lisades, et naiste suremuses on oluline insuldi suurem esinemissagedus.

«Kogu meie rahva jaoks on oluline teadvustada, et Euroopa viimase südameveresoonkonna (SVH) ennetuse ravijuhendi määratlusel kuulub Eesti väga kõrge SVH riskiga riikide hulka – Eestis on SVH-suremuse risk 500/100 000 meestel ja 250/100 000 naistel,» räägib kogenud kardioloog.

 Euroopas rakendatakse alates 2012. a. välja teatud erisoovitused SVH ennetuseks naistel. Nõnda soovitatakse skriinimist südamehaiguste suhtes naistele vanuses üle 50 aasta või menopausi tekkimisel. «Eestis ei jõuta tihti skriiningule. Ei peaks ainult kaebusi ootama,» rõhutab kardioloog.

Igapäevaelus tasub lähtuda mitmetest tunnustatud soovitustest. Üks neist on püsida normkaalus (optimaalne keha massi indeks on 20-25 kg/m2), toituda tervislikult ja  hoida soolatarbimine madal – mitte üle 5 grammi ööpäevas. Ei tohi suitsetada, ei tohi alkoholiga liialdada. Alkohol ei ole tõestatud südameravim ja sellest lähtuvalt soovitatakse vähemalt kolme alkoholivaba päeva nädalas. Optimaalne oleks meestel püsida tarbimises <14 ja naistel <8 alkoholiühiku päevas; Euroopa värske soovitus on piirata alkoholi tarbimist nii, et absoluutset etanooli kogus on <100 g/nädalas. Arvestust pidades tasub teada, et 1 alkoholiühik on 10 grammi puhast etanooli.

Väga olulised südametervise hoidmiseks on teada ja vajadusel ohjes hoida oma vererõhu (eesmärgiks <140/90 mmHg arsti juures) ja veresuhkru väärtused. Regulaarne füüsiline mõõdukas koormus on oluline – 30-60 min enamikel päevadest, seejuures on kosutav teada, et kasulik on ka ebaregulaarne füüsiline aktiivsus.

Naistele paneb dr Uuetoa südamele, et kõrvuti muude näitajatega tuleb riskiprofiili hindamisel kindlasti määrata vererasvade väärtused vereanalüüsides. Epidemioloogilised uurimuste alusel on vererasvade häired tagasihoidliku tähendusega nendel naistel, kelle südamehaiguste risk muus osas on madal, kuid riskineutraalsus kaob kohe naistel, kes suitsetavad või kelle vererõhk on kõrgenenud. «Teisisõnu, nagu meestel nii ka naistel võimendab mitme riskifaktori olemasolu oluliselt riski haigestuda näiteks infarkti või insulti.»

Nendele, kellel on leitud südamehaigus või riskifaktorid selle kujunemiseks, paneb dr Uuetoa südamele ennast vastavalt arsti soovitustele ravida ja just selle skeemi järgi, mida arst on ette kirjutanud. Dr Uuetoa rõhutab, et järjest rohkem seatakse patsiendi riskiprofiilist lähtuvaid eesmärke, et hinnata ravi tulemuslikkust. Seega – see, mis hinnatakse naabrinaisel tubliks ravitulemuseks, ei pruugi olla õnnestumine kõikidele.

«Moodne ravi on indiviidikeskne ja sellest kasvavad välja erinevad ravimite annused ja ravi kestus. On kahtlemata väga palju võimalusi olla terve ja ennast ravida. Kuid tõhusad ja usaldusväärsed on ikkagi tõenduspõhised käsitlused.»

Soovitused, kuidas hoida oma süda tervena:

  • Dieedis olgu rikkalikult aed- ja puuvilju (>200 grammi päevas).
  • Söö 35-40 g kiudaineid päevas, eelistatult täisteraviljatooteid.
  • Söö mõõdukalt pähkleid (30 grammi päevas, soolamata).
  • Söö kala 1-2 korda nädalas.
  • Soovitatav kasutada soola ≤5-6 grammi päevas.
  • Piira küllastunud rasvade osakaal <10 protsenti kogu toiduratsioonist. Asenda polüküllastamata rasvadega.
  • Kasuta nii vähe kui võimalik küllastumata transrasvasid, eelistatult mitte valmistoiduna ja <1 protsent energia üldhulgast.
  • Väldi energiarikast toitu, sealhulgas energiajooke.
  • Piira dieedis tailiha, madala rasvasisaldusega piimatoodete ja vedelate toiduõlide hulka.
  • Kasutada alkoholi mõõdukalt – mehed Piira alkoholi tarbimist <100 g/nädalas või 15 g/päevas.
  • Mõõdukas füüsiline koormus 30-60 min enamikel päevadest, arvesta, et kasulik on ka ebaregulaarne füüsiline aktiivsus.
Märksõnad
Tagasi üles