Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
:format(webp)/nginx/o/2019/05/31/12215162t1h27de.jpg)
Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Kliinikum ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla kutsuvad koroonaviiruse haigusest paranenud inimesi loovutama vereplasmat, et uurida, kui tõhus on paranenud inimeste plasma kasutamine Covid-19 raskelt põdevate patsientide ravis.
Doonoriks soovitakse leida kuni sada 18–60-aastast vabatahtlikku. Sobivust uuringusse hinnatakse nii Tartus kui ka Tallinnas. Sobiva doonori suunab arst Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskusesse, kus hinnatakse doonori lõplik sobivus ja toimub vereplasma loovutus.
Tartu Ülikooli anestesioloogia ja intensiivravi dotsent, Tartu Ülikooli Kliinikumi anestesioloogia osakonna juhataja ja vastutav uurija Juri Karjagin rääkis, et praegu pole teada Covid-19-vastast ravimit, mis peataks koroonaviiruse paljunemise. On aga teada, et viirushaigusest paranenud inimese organismis on tekkinud selle viiruse vastased antikehad, mida on võimalik kasutada haigete raviks.
«Infektsioonhaigusest taastunud inimese plasma ülekannet on kasutatud samasse haigusesse haigestunud inimeste ravis nii seagripipuhangu kui ka SARS-1 korral. Paranenud inimeste plasma kasutamist on kirjeldatud ka praeguse pandeemia käigus,» tõi Karjagin näiteid.
Nii kutsuvad arstid ja teadlased Covid-19 paranenud inimesi loovutama vereplasmat, mis sisaldab antikehasid, et hinnata, kuidas toimib haigusest taastunud inimeste plasma manustamine koroonaviirusega nakatunud patsientide ravikulule ning nende viroloogiliste ja immunoloogiliste näitajate muutustele.
Keda oodatakse doonoriks?
Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia ja luuüdi transplantatsiooni osakonna juhataja Ain Kaare sõnul sobivad vereplasmadoonoriks 18–60-aastased koroonaviiruse haigusest paranenud inimesed, kes ei kasuta ühtegi ravimit. Rasestumisvastaste vahendite kasutamine uuringus osalemist ei takista.
Vereplasmat saab loovutada vabatahtlikkuse alusel ja tasu selle eest ei maksta. «Doonorilt võetakse kuni 720 ml vereplasmat ja protseduur on samasugune nagu tavalisel vereplasma loovutamisel verekeskustes. See on võimalus anda oma panus saatusekaaslaste aitamiseks ning kiiresti leviva infektsiooni tõhusama ravi kasutuselevõtuks,» rääkis Kaare. Ta lisas, et vereplasma kasutamisest loodetav kasu väljendub selles, et väheneb haiguse süvenemise oht ja intensiivravi vajadus.
Kaks visiiti
Uuringu käigus toimub kaks visiiti, millest esimesel selgitatakse välja inimese esmane sobivus doonoriks. Uuringu visiidid toimuvad kokkulepitud ajal ja kohas Tartu Ülikooli Kliinikumis või Põhja-Eesti Regionaalhaiglas. Uuringusse sobivuse korral kutsutakse inimene teisele visiidile verekeskusesse, mille käigus toimub tavapärane doonori meditsiiniline läbivaatus ja langetatakse lõplik otsus vereplasma loovutamise võimalikkusest. Positiivse otsuse puhul toimub teise visiidi käigus vereplasma loovutus. Vereplasma annetus toimub ainult Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, kuna ainsana Eestis on seal selleks tehniline võimekus.
Doonoritelt kogutud plasma manustatakse 20 patsiendile, kes selguvad juhuvaliku alusel 40 patsiendi seast ja kes on Covid-19 tõttu viidud ravile kas Tartu Ülikooli Kliinikumi või Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse.
Tartu Ülikooli, Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla korraldatav kliiniline uuring «Covid-19 infektsioonist paranenud inimeste plasma kasutamine Covid-19 raske infektsiooni ravis: pilootuuring» on kooskõlastatud Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee ja ravimiametiga.
Kui te olete 18–60aastat vana, olete paranenud koroonaviiruse haigusest, te ei kasuta ühtegi ravimit (välja arvatud rasestumisvastased vahendid) ja Teil on soov aidata oma saatusekaaslasi, siis palun pöörduge Tartu Ülikooli Kliinikumist dr Ain Kaare poole, kes jagab teile uuringu kohta täpsemat teavet. Ühendust saab telefoni 5331 9562 või e-kirja teel ain.kaare@kliinikum.ee.
Loe doonorluse ja uuringu kohta lähemalt Tartu Ülikooli kliiniliste uuringute keskuse lehelt.