Kriisiaja helgem pool: uimastisõltlased tunglevad ravile

Süstal Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

«Kriisiaeg on mõjunud nii, et meil on käed-jalad tööd täis, sõltuvusest vabaneda soovijaid on neli korda rohkem,» rääkis Pealinnale aidsi tugikeskuse juhatuse liige Nelli Kalikova. «Metadoonitabletid on otsas, kraapisime apteekidest viimaseid kokku. Aidsi tugikeskusesse on praegu tulnud abi otsima selliseidki, kel on 15-20 aastat sõltlase staaži ja kes pole kordagi ravil käinud.»

Arst-epidemioloog Nelli Kalikova sõnul on koroonakriis kasvatanud hüppeliselt sõltuvuse küüsist vabaneda soovivate narkomaanide arvu. «Ravikohti on meil 180 ja päris viimased pöördujad tuli panna järjekorda,» kinnitas Kalikova. «Algul mõtlesime, et põhjus on vaid narkootikumide kallinemine ja vähesus, kuid peapõhjus näib olevat 2+2 nõue. Mida sa varastad poes, kui kõik ostjad on üle loetud ja nende vahel trügida ei saa. Sama tänaval – kuidas sa varastad rahakotti, kui inimesed on üksteisest tükk maad eemal! Pole lihtsalt raha, et narkootikume osta. Liiatigi, kui neid on nüüd kriisiajal vähem ja need on kallimad.»

Kuna inimesed istuvad kodus ja nende sõidukid seisavad otse akna all, ei saa ka korteritesse või autodesse sisse murda. Narkomaane sõltuvusest vabaneda aitava MTÜ Convictus kogemusnõustaja Greete Org kinnitas samuti, et raske aeg sunnib sõltlasi abi otsima. «Oleme vastu võtnud kõnesid, kus helistaja tunnistab, et on jäänud töötuks, lähedastega tülli pööranud ja valmis alla andma,» rääkis Org. «Kahjude vähendamise Lastekodu tänava keskuse telefonile helistas meesterahvas, kes ennast täpselt niiviisi tundis ning oli sügavas kriisis. Saime talle kohe pakkuda vestlust kogemusnõustajaga ja esmane meeleheide alla anda vaibus. Hiljem sotsiaaltöötajaga vesteldes ning koostööd luues mees mõistis, et ta ei ole oma muredega üksi. Ta sai ühendatud ka pikaajalisi sõltlasi aitava SÜTIK programmiga, kus teda edaspidiselt toetab ka tugiisik.»

Kriisiaegne töötuse kasv võib Oru sõnul põhjustada sõltlase peres ahelreaktsiooni. «Koroonakriisi tõttu ei tea paljud, mida võib tuua homne päev,» lausus ta. «Raske aeg põhjustab ärevust, kuid sunnib ka oma elustiili ümber vaatama. Nii mõnigi inimene on palunud meilt nõu ja abi, kuidas loobuda uimastite tarvitamisest.»

Convictuse Lastekodu tänava keskusesse tulnud noormees oli valmis fentanüüli tarvitamisest loobuma, kuid vajas selleks nõustaja tuge. «Nüüd saab ta regulaarselt rääkida kogemusnõustaja ning psühholoogiga,» ütles Org. «Samuti pakub praeguse eriolukorra ajal tuge Viljandi sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse Tallinna järelteenuse meeskond, kellega me koostööd teeme. Kuni eriolukorra vaibumiseni oleme me noormehele igapäevaselt toeks, et hoida tema motivatsiooni kaine püsida. Pärast seda, kui piirangud leebuvad, saab ta pöörduda ravile.»

Viirusepuhangu ajal aitab kahjude vähendamise keskus sõltlasi iga päev. «Me nõustame praegu kliente esmaspäevast pühapäevani nii telefoni, sotsiaalmeedia kui ka e-posti vahendusel,» ütles Org. «Ükskõik, mis mure korral võib julgelt Convictusega ühendust võtta, oleme toeks nii uimastitarvitajatele kui ka lähedastele.»

Tervise arengu instituudi narkomaania ja nakkushaiguste ennetamise keskuse juhi Aljona Kurbatova sõnul on kriisiaegne narkokaup ka lahjem ning võib sisaldada kõrvalaineid kassitoidust ohtliku kodukeemiani. «Lisaaineteks võivad olla näiliselt süütud ained, ent ka mürgine kodukeemia, näiteks rotimürk,» lausus Kurbatova. «Narkootikumide lahjemaks segamise ruumidest on leitud suurel hulgal aegunud ravimeid, kasside kuivtoitu ja muid aineid, mida koguste suurendamiseks silma järgi ballastiks juurde segatakse. Tihti ongi just lisaainete ja narkootilise aine koosmõju see, mis kujutab tervisele kõige suuremat ohtu. Eriti kui lisaainena kasutatakse näiteks aegunud ravimit, mis koostoimes narkootilise ainega pärsib hingamist või on tervisele muul moel ohtlik.»

Kurbatova kinnitusel võib ka näiliselt süütu aine, nagu jahu või suhkru süstimine olla väga ohtlik ning lõppeda kõige kurvemal viisil. «Kuna narkootikume toodavad ja lahjendavad enamasti erialase hariduseta inimesed, siis mõju ja tagajärgede üle eriti pead ei vaevata,» lausus Kurbatova. «Nii on täiesti võimalik, et osa narkootikumide mõjust võib tulla pigem lisaainetest.»

Kalikova kinnitusel tunneb metadooniravil sõltlane end juba viie-kuue päeva pärast paremini. Erinevalt mõnuainest ravim kaifi ei tekita. «Kui tugikeskusesse tuleb kahvatu vari, kel nina tilgub ja kes ei näe enam ööd ega päeva, siis viie päeva pärast tuleb ta selge silmaga, igati normaalse inimesena, kel ka töövõime juba taastunud,» rääkis ta. «Kui perekond näeb, et lähedane on normaalseks muutumas, võetakse ta koju tagasi. Sotsiaalsed ja tervislikud muutused on väga suured. Meie ülesanne on teha sõltlasest inimene, kes narkootikume ei tarvita. Ka meditsiinilise metadooni annuse alandame lõpuks nullini.»

Loe pikemalt Pealinna portaalist.