Teadlased selgitasid välja, mis on 2. tüübi diabeedi suurim riskitegur

Teadlased analüüsisid erinevate kaalukategooriate puhul verevoolu kiirust ajus. Foto: Shutterstock

Taani uurijad jälgisid 15 aasta vältel 10 000 isikut, selgitamaks rasvumise ja ülekaalulisuse, ebatervisliku eluviisi ning geneetilise eelsoodumuse osa 2. tüübi diabeedi (T2D) kujunemisel, kirjutab ajakiri Eesti Arst. Suurim oht haiguse tekkeks on rasvumine.

Vaatlusalustest 21,8 protsenti olid rasvunud, 43 protsenti ülekaalulised, 35,2 protsenti normaalse kehakaaluga. Tervislikuks loeti nende eluviisi, kes ei suitsetanud, tarvitasid vähe alkoholi, olid füüsiliselt aktiivsed ja toitusid tervislikult. Peaaegu pooled (40 protsenti) vaatlusalustest elasid tervislikult. T2D geneetilise riski alusel jaotati vaatlusalused 5 gruppi sõltuvalt 195 diabeediga seonduva geenivariandi esinemisest.

Võrreldes normaalse kehakaaluga isikutega oli rasvunutel 6 korda suurem ja ülekaalulistel 2,4 korda suurem T2Dsse haigestumise risk. Suurima geneetilise riskiga isikutel oli 2 korda suurem T2D risk võrreldes madalaima geneetilise riskiga isikutega. Ebatervislikku eluviisi harrastavatel isikutel oli võrreldes tervislikult elavate isikutega 18 protsendi võrra suurem T2D risk. Isikutel, kel olid kõik 3 eelkirjeldatud riskitegurit, oli T2D risk 14,5 korda suurem kui neil, kes olid normaalkaalus, elasid tervislikult ja kel oli madal geneetilise riski skoor. Ka isikutel, kes olid rasvunud, kuid elasid tervislikult ja kel oli madal geneetiline risk, oli 2. tüübi diabeedi risk 8,4 korda suurem kui normaalkaalus tervislikult elavatel ja madala geneetilise riskiga isikutel.

Autorid järeldavad, et rasvumine on teiste riskitegurite kõrval dominantne 2. tüübi diabeedi riskitegur.