Melanoomikuu: blondid juuksed ja sinisilmsus tähendavad melanoomi riskigruppi kuulumist

Kõige olulisem on melanoomi varajane märkamine. Foto: Shutterstock

Mai on melanoomikuu ning selle raames kutsuvad eksperdid inimesi üles nahka päikese eest kaitsma ning regulaarselt kontrollima. Melanoomi esineb nii meestel kui naistel ning Eesti Vähiregistri andmetel on viimase viiekümne aasta jooksul 40 protsenti haigestunutest olnud mehed ning 60 protsenti naised.

Kas olete kunagi mõelnud, kui palju on Eestis päikesepaistelist aega, küsib Ida-Tallinna keskhaigla onkoloog-juhtivarst dr Gerli Kuusk. Riigi ilmateenistuse andmetel on seda keskmiselt enam kui 1700 tundi aastas. «Loomulikult ei kutsu kõik päikesepaistelised tunnid päevitama, aga uskuge – nende tuhande seitsmesaja tunni hulgas on piisavalt neid, mis nahapõletuseni ja sealt edasi palju kurvemate tagajärgedeni võivad viia,» ütleb Kuusk.

Eriti ohtlik on keskpäeva järgne aeg ilusa päikesepaistelise ilmaga. «Inimeste nahatüübid on erinevad ja seetõttu ka aeg nahapõletuseni jõudmiseks. Tugeva UV kiirgustaseme korral, Eesti oludes UV indeks 7, võib näiteks tumeda nahaga inimene alles poole tunniga nahapõletuseni jõuda, aga heledanahalisel piisab juba 20 minutist,» räägib Kuusk.

Heledanahalistel inimestel on vähem melaniini(pigmenti) nahas, mis tähendab, et kaitse UV kiirguse kahjustuse vastu on väiksem. «Mida heledam ja tundlikum on nahk, seda tugevama faktoriga päikesekaitsekreemi tuleb kasutada hoidumaks nahapõletusest. Olete ju kohanud inimesi, kes saavad päikese käes viibides alati päikesepõletusi ja nahk pruuniks ei lähe. Samas mõni teine on juba mais pruun, teiseks juuniks igal juhul,» selgitab onkoloog. «Blondid juuksed ja sinisilmsus tähendavad melanoomi seisukohast onkoloogile riskigruppi kuulumist. Eriti hoolikas tuleb laste suhtes olla. Lapse õrn nahk on tundlik päikesepõletusele ja enne 15. eluaastat saadud päikesepõletused on üheks kõige suuremaks melanoomi riskifaktoriks edasises elus. Melanoom on pahaloomuline nahakasvaja, mis tekib pigmenti tootvatest rakkudest.»

Varane märkamine on edu võti

Päevitamisega, nagu ka mitme muu asjaga siin elus, ei tohi liialdada, ütleb dr Kuusk. «Me onkoloogidena ei ütle, et päikese käes viibima üldse ei peaks. Meie organism vajab D-vitamiini ja UV kiirgus on selle allikas, samas pole inimkeha grillitükk, siin ei pea koorikut krõbedaks saama. Kui on plaan end pruunimaks saada, siis ikka õues, sest solaariumi kasutamine puhtalt päevitumise eesmärgil on onkoloogi seisukohalt ohtlik. Risk nahavähi teatud vormide tekkeks eluea jooksul tõuseb juba ühe solaariumis käigu järel. Naha pahaloomuliste kasvajate tekkeriski seisukohalt ei ole mingisugune solaariumi kasutuskordade sagedus ohutu,» räägib dr Kuusk.

«Nii nagu auto kere puhul tasub vaadata, ega kusagil roosteplekki pole, nii on ka oma enese nahaga. Aeg-ajalt tasub nahale tiir peale teha ning on hea, kui selleks on kedagi appi võtta, sest selja taha ise ei näe, vähemasti mitte selle detailsusega, mis vaja,» räägib onkoloog.

Nii nagu soovitatakse regulaarselt hambaarsti külastada, sobib see soovitus ka nahaarsti külastamise puhuks, eriti neile, kel sünnimärke ohtralt. «Päikesest hoidumine ei tähenda, et melanoomi tekkeohtu poleks, mängu tulla võib pärilikkus. Varane avastamine on nii nagu enamiku haiguste puhul siinkohal võtmetähtsusega. Üle 70 protsendi juhtudest diagnoositakse Eestis melanoom lokaalses staadiumis. See annab meile võimaluse eemaldada kasvaja kirurgiliselt,» räägib dr Kuusk.

«Halvem on perspektiiv siis, kui haigus on paikselt levinud või jõudnud regionaalsetesse, selle konkreetse kasvaja lähima piirkonna lümfisõlmedesse. Sellisel juhul kirurgilise raviga piirduda ei saa ja ravi kombineeritakse sageli muu kasvajavastase raviga, näiteks immuunraviga.»

Teadustöö on pidev

Kaugelearenenud ehk mitteopereeritava melanoomi ravis kasutatakse onkoloogi sõnul immuunravi, sihtmärkravi, keemiaravi ja kiiritusravi. Ravimeetodeid kombineeritakse sõltuvalt haiguskollete hulgast ja paiknemisest.

«Immuunravi töömehhanism pole suunatud otseselt kasvaja hävitamisele, vaid patsiendi immuunsüsteemile, et see asuks ise kasvajaga võitlema,» räägib dr Kuusk.

Viimasel kümnendil on kasutusele võetud sihtmärkravi. Sihtmärkravi mõjutab kasvaja arenguks, kasvuks ning levikuks vajalikke spetsiifilisi DNA muutusi või valke kasvajarakus. «Näiteks umbes pooltel melanoomi juhtudest esineb kasvajarakus BRAF-geenis mutatsioon. BRAF-mutatsiooni esinemist saab määrata ja see on oluline kaugelearenenud haiguse puhul, kuna hiljuti on välja töötatud ravimid, mis spetsiifiliselt pärsivad muteerunud BRAFi toimet. Uuringud on näidanud, et nende ravimite kasutamine parandab oluliselt kaugelearenenud melanoomiga patsientide ravitulemust ja elulemust.»

«Mitte kõik ravimid, mis maailmas on juba tulemusi näidanud, pole Eestis veel kättesaadavad või haigekassa poolt kompenseeritavad. Meie onkoloogide töö selle nimel käibki, et teadussaavutused ka Eesti patsientidele kättesaadavaks teha,» ütleb onkoloog dr Gerli Kuusk ja rõhutab: «Edu võti on siiski varane märkamine, melanoomi  õigeaegse avastamise korral on ravitulemused head ja pole vaja rääkida elu pikendamisest ja vaevuste vähendamisest.»