Pereterapeut: lapsed õpivad kiiresti kehamärke lugema

Lapsed õpivad matkides, aga kui nad ei näe, mida vanem rahulikuks jäämise nimel tegelikult teeb, jääb õppetund saamata. Lapsevanem on parim õpetaja oma eeskujuga. «Aus on lapsele öelda, et ma tõstsin häält ja palun selle pärast vabandust. Lisaks selgitada, miks juhtunu mind riivas.» Foto: Shutterstock

Keerulises olukorras on abiks, kui võtta endale lühike hetk ja keskenduda kasvõi hingamisele, ütles MTÜ Vaikuseminutite pereterapeut Lii Kaudne saates «Patsiendiminutid».

Kaugtöö ja koduõpe panevad peresuhted proovile. Ninapidi koos olles tuleks Kaudse arvates lähedase soovidega rohkem arvestada ja enda reaktsioone märgata. «Näiteks lapsevanem loodab, et lapsel on koolitöö tehtud, aga maimuke mängis selle asemel hoopis legoklotsidega. Kui vanem ei märka oma pettumust ega võta emotsiooniga midagi ette, võib see kiiresti eskaleeruda vihapurskeks.» Täiskasvanul aitab rahulikuks jääda, kui ta tunnet märkab ja tähelepanu juhtunult hetkeks mujale viib. «Näiteks oma jalataldadele või astub korraks eemale, teeb mõned sügavamad sisse-välja hingamised.» Nii jõuab emotsioon raugeda.

Tunde allasurumine ei tööta. «Kui üritada naeru tagasi hoida, sest mõnda olukorda see ei sobi, siis purskab naerupahvakas tihti lõpuks kontrollimatu turtsatusena välja,» tõi Kaudne näite.

Pinges oleku maandamiseks on palju võimalusi. «Paluge lapsel ette kujutada ühte kätte tema lemmiklill ja teise põlev küünal. Esmalt nuusutage sügavalt lille ning seejärel puhuge pikalt ja õrnalt küünlaleeki, nii et see vaimusilmas ei kustuks,» pakkus Kaudne välja. «Harjutus aitab kontakti saada oma hingamisega, aga seda tuleb enne palju kordi teha, et vajalikku oskust saaks kasutada siis, kui tähelepanu ümbersuunamist on päriselt vaja rakendada.»

Igal emotsioonil on oma ülesanne. «Õpilased ütlevad mulle mõnikord, et viha ei tohiks üldse tunda. Tegelikult on see samamoodi vajalik emotsioon,» rääkis Kaudne. Tunde märkamine aitab valida käitumist ja mõrad suhetes jäävad seeläbi väiksemaks.

Ligi 300 erinevale emotsioonile reageerib ka inimese keha. «Mõni tunne paneb rinnus kõdistama, teine kõhus keerama.» Lapsed õpivad kiiresti kehamärke lugema. «Eriti kui neilt küsida: «Mis sa tunned oma kehas?» Tihti oskavad nad enne öelda, et kõht valutab, kui nimetada emotsiooni, mis valu tekitas,» selgitas Kaudne.

Emotsioonide keel vajab õpetamist, eriti neil vanematel, kes ise oma tunnetega hästi hakkama saavad. Lapsed õpivad matkides, aga kui nad ei näe, mida vanem rahulikuks jäämise nimel tegelikult teeb, jääb õppetund saamata.  

Lapsevanem on parim õpetaja oma eeskujuga. «Alati ei käitu me keegi kahjuks nii, et pärast ei kahetseks, ka siis tuleb sellest rääkida,» arvas Kaudne. «Aus on lapsele öelda, et ma tõstsin häält ja palun selle pärast vabandust. Lisaks selgitada, miks juhtunu mind riivas.»

Lapsevanem ei pea Kaudse sõnul olema ka see, kes kohe kõike teab ja oskab. «On ju täitsa tore, kui laps ja vanem koos õpivad.» Nii tuligi Kaudsel mõte teha oma lastega 15-minutilised videoklipid, mille valmimiseks ta Hooandjas veel nädala jagu annetusi kogub. «Ma ei usu sellesse, kui keegi teistele räägib, kuidas ennast juhtida ja tulemus ongi kohe käes – kõik on profid.»