/nginx/o/2020/03/09/12996751t1h7c9e.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/05/17/13105351t1h9239.jpg)
Tartu Ülikooli kliinikumi laste ja noorukite allergiakeskuse allergoloog dr Tiia Voor selgitab, millised allergiad võivad kaasneda kevadise ajaga.
Õietolmuallergikutel võivad teatud viljad suus sügelust tekitada
Dr Voor sõnab, et Eestis on täiskasvanutel enim levinud õietolmu- ja tolmulesta- ning loomakarvaallergiad. Väikestel lastel tekib õietolmuallergiat harvem, rohkem on toiduallergiat. «Allergiad võivad tekkida igas vanuses ja igal ajahetkel. Ja see, kui on lapsena üks kindel allergia, näiteks muna vastu, ei tähenda, et kunagi muud allergiat ei teki. Kui teismelisel on õietolmuallergia, siis võivad ajapikku lisanduda teised hingamisteede allergiad.»
«Allergial on pärilik eelsoodumus, seetõttu võivad erinevad allergiad tekkida erinevatel aegadel. Isegi 40- või 50-aastase puhul ei saa lubada, et talle ühtegi allergiat ei teki – võib tekkida.»
Metsik õietolm
Kevadel on õhus palju puude õietolmu. Kui talv on soe, algab allergiaperiood juba enne kevade algust. Mida soojem on kliima, seda pikem võib olla õietolmuperiood.
Õietolmuallergia ei mõjuta inimest ainult õhus lendlevate osakeste kaudu. Ristallergia ehk oraalse allergia sündroomi tõttu võivad õietolmuallergikutel teatud viljad suus sügelust tekitada. Dr Voori sõnul tuleneb sügelus sellest, et osa õietolmude ja puuviljade, pähklite, maitsetaimede valguline koostis on sarnane. «Organism ei saa aru, kas suhu sattus õietolm või vili,» selgitab doktor.
Dr Voor lisab, et kaseõietolmuallergia korral võivad näiteks pirn, õun või ka porgand tekitada suus sügelust. «Ristallergiate puhul on aga see, et kui me neid puu- või köögivilju kuumutame, siis kaob allergeensus ära. Näiteks toores õun võib probleeme tekitada, aga õunamoosi või õunakooki on võimalik probleemideta süüa. Küll aga jääb pähklitel, seemnetel ja mõnedel maitsetaimedel allergeensus püsima, sõltumata sellest, kas neid kuumutada või mitte.»
Mida rohkem sääsed hammustavad, seda vähem reageerime
Dr Voor ütleb, et mesilasvaha puhul on võimalik allergia tekkimine individuaalne ja sõltub inimese naha seisukorrast, kuna mesilasvaha ilmselt sisse ei sööda. «Nahk on tugev kaitseorgan, kui see on terve. Kui nahk on katki, siis võib mesilasvahas olev allergeen sattuda meie organismi ja sel juhul tugevalt reageerida. Aga nii ei saa öelda, et kui oled mesilaseallergik, siis ei tohi mett süüa. Küll võib nii olla õietolmuallergia korral, kuna mesi sisaldab õietolmuosakesi.»
Kui aga inimesel on olnud mesilase või herilase pistest tugev mitut organsüsteemi haarav eluohtlik allergiline reaktsioon, mida kutsutakse anafülaksiaks, peab putukate hooajal alati igal pool kaasas olema süstitav esmaabi ravim (epinefriin) ja nõelamise korral tuleb seda kasutada.
Sääsehammustuste allergilise reaktsiooniga harjub inimene ära ja ei ole teada, et allergiline reaktsioon oleks eluohtlik. «Mida rohkem saame sääskede käest hammustada, seda vähem me reageerime. Sellepärast ongi, et esimeste sääskedega, mis pärast talve välja tulevad, tekib nahale hammustuse tagajärjel väga sügelev punn, suve teises pooles need sääsepunnid enam nii hullusti ei sügele.»
Allergiatest ja astmast
Õietolmuallergiaga astmaatikutel võib õietolmuperioodil haigus ägeneda. Astmat on allergilist ja mitteallergilist. Kui on allergiline astma, siis mängibki rolli mingi allergia. Aga kuna õietolmuosakesed on suured, siis peatuvad nad esmalt ninas ja silmades. Tekib nohu, aevastamine ja silmade sügelemine. Õietolm võib astmat tekitada neil, kel on selleks eelsoodumus olemas.
Dr Voor räägib, et teadlased allergiaid ennetada veel ei oska. «Kuna allergia avaldumises mängib rolli väga palju erinevaid geene, siis ma ei tea, kas kunagi hakatakse allergia ennetamiseks geene n-ö ümber tegema.»
Kuidas püsida terve? Vaata Postimehe terviseportaalist: tervis.postimees.ee.