Inimesed hindavad tervishoiu kvaliteedi paremaks kui selle korralduse

Hanno Pevkuril ja Hannes Danilovil on nüüd mõtlemisainet.

FOTO: Peeter Langovits

Uuringufirma Saar Poll elanike küsitlusest ilmnes, et Eesti tervishoiu korralduse hindas heaks 61 protsenti ja halvaks 33 protsenti, hinnangud arstiabi kvaliteedile olid mõnevõrra kõrgemad, kättesaadavusele aga kehvemad.


Hinnangud nii oma tervisele kui riiklikule tervishoiusüsteemile pole uuringufirma juhi Andrus Saare sõnul viimase nelja aasta jooksul eriti muutunud. Pooled küsitletuist hindas seejuures oma tervise heaks ja 13 protsenti halvaks.

Meie tervishoiu korralduse hindas heaks 61 ja halvaks 33 protsenti. Arstiabi kvaliteeti pidas seevastu heaks 72 protsenti ja halvaks 24 protsenti.

Mõnevõrra halvemaks hinnati arstiabi kättesaadavust, mille hindas heaks vaid 51 protsenti ja halvaks pea samapalju ehk 46 protsenti.

Sotsiaalministri Hanno Pevkuri sõnul on ravijärjekorrad jätkuvalt mure number üks, kuid rahulolematute arvu suurendas tema väitel mõnevõrra ka soov pääseda mõne konkreetse tohtri juurde.

Tegelikult ootas 1-2 kuud vastuvõtule pääsemist, mis jääb enam-vähem haigekassa kehtestatud normi piiresse, vaid 39 protsenti elanikest. Haigekassa juht Hannes Danilov pidas ohumärgiks hoopis seda, et tekkinud on inimesed, kes ootavad arstile pääsu üle kahe kuu.

Samas oli valdav osa tervishoiutöötajatega kokku puutunud inimestest oma viimase arstilkäiguga rahule jäänud. Eriti kõrge oli rahulolu pereõega, aga ka perearstiga. Rahuolematud patsiendid tõid põhjusena välja arsti pealiskaudse suhtumise ja vähese kompetentsuse.

Uuringu järgi on vaatamata esialgsetele viperustele väga hästi vastu võetud digiretsept, millega oli rahul 97 protsenti vastanuist.

Tagasi üles