Tervise Arengu Instituut selgitab välja Eesti kõige puugirohkemad piirkonnad

TAI asub kaardistama puugiohtlikke piirkondi. Foto: Shutterstock

Tervise Arengu Instituudil (TAI) valmis puugiohtlikke piirkondi näitav puugikaart (www.puugiinfo.ee), mis hakkab täienema inimeste poolt reaalajas sisestatud infoga.

Kliima- ja keskkonnamuutused on viimastel aastakümnetel toonud kaasa puukide arvukuse märkimisväärse suurenemise. Järjest rohkem registreeritakse puukidega levivaid nakkushaigusi nii inimestel kui ka koduloomadel. TAI kogub elanikelt infot puukide kohta, et saada sisendit teadustöö jaoks ning elanikud saavad puugiohtlikumaid piirkondi teades end puukide ja nende poolt levitatavate haiguste eest end paremini kaitsta.

Mida rohkem teavet on puukide levilate kohta, seda paremini oskavad teadlased teha järeldusi nende elukohtade eelistuste, arvukuse muutumise ja ohtlikkuse kohta. Selleks kutsuvadki TAI teadlased endale appi, et koguda laialdasemalt teavet puukide kohta. «Soovime rakendada Eestis uudsel viisil kaasavat teadust, et koos inimeste abiga saada parem ülevaade puugiohtlikest piirkondadest. Kaasame inimesed puugihammustuste kaardistamiseks ja puukide kogumiseks, et neid saaks analüüsida haigusetekitajate suhtes,» ütles TAI viroloogia- ja immunoloogialabori juhataja Julia Geller.

Puugiohtlike piirkondade kaardistamisele kaasaaitamine on lihtne. Tuleb minna veebilehele puugiinfo.ee ja märkida endalt või lemmikloomalt leitud puuk kaardile. Vastata tuleb vaid mõnele küsimusele, millal ja kust kohast puuk leiti. Iga kaardile märgitud puuk saab endale unikaalse ID-numbri.

Pärast puugi kaardile märkimist on võimalus anda Eesti teadusele veelgi suurem panus ja saata puuk Tervise Arengu Instituuti. TAI viroloogialaboris on puugipank, kus hoitakse puuke analüüside tegemiseks, sh haiguste määramiseks. Saadetud puuke analüüsitakse juhuvalimi põhimõttel ning nii kujunebki läbilõige Eesti eri paigust leitud puukide arvukusest ja haigestunud puukide osakaalust. Tänu puugi ID-numbrile on inimesel võimalus saada teavet enda saadetud puugi kohta juhul, kui tema saadetud puuk sattus valimisse.

Kuna Eestis on kõrge puuginakkuse oht, on igast uuringule saadetud puugist abi nakkusohtlike piirkondade kaardistamisel, puugihaiguste uurimisel ja ka uute ravimite väljatöötamisel. «Eesti inimeste panus puugiuuringutesse on tähtis mitte ainult Eestile, vaid kogu Euroopale,» rõhutas Julia Geller ja selgitas, et Eesti puugiliikide leviku ja arvukuse andmeid kajastab Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC), kelle peamine ülesanne on tugevdada Euroopas kaitsevõimet ja ennetusmeetmeid nakkushaiguste vastu ning reageerida muutustele õigel ajal. Täpsemaid järeldusi saab teha suuremate koguste pealt. Selleks, et uuringuandmed oleksid ühtlased, on igast maakonnast vaja koguda vähemalt 1000 puuki.

Puugikaardi ja puugipanga tutvustamiseks alustas TAI suvi läbi kestva kampaaniaga «Pane puuk posti». Lisaks leiab puukide kohta rohkelt infot TAI uuelt veebilehelt puugiinfo.ee, sealhulgas näiteks, kuidas end puukide eest kaitsta ja kuidas puuki õigesti eemaldada. Veebilehelt leiavad näpunäiteid ka lemmikloomaomanikud. TAI viroloogid loodavad, et teavitustöö tulemusel elanikkonna teadlikkus puuginakkuste ning nende vältimise osas suureneb ja väheneb haigestumine puuginakkustesse.

Maakondade ülevaade puukide arvukusest ja puuginakkustest

Terviseameti andmete põhjal tuvastatakse kõige rohkem puuginakkusi Saaremaal ja Hiiumaal, mandril – Tartu, Harju, ja Pärnu maakondades, Tartu-, Valga- ja Ida-Virumaal tuvastati ka võsa- ja laanepuugi hübriide ehk ristandeid.

Harjumaa
Võsapuugi levikuala. Viimastel aastatel on leitud Tallinnast ka üksikuid laanepuuke, mis on arvatavasti sisse toodud lindudega, kuid stabiilne populatsioon puudub. Järjestikustel puugikorjamise aastatel 2006–2010 kogus TAI igakuiselt puuke Andineemel. Nendel aastatel kogutud puukidel tuvastati nii puukborrelioosi ja -entsefaliidi põhjustajaid kui ka anaplasmoosi, babesioosi ja rikketsioosi tekitajaid. 2018. aastal tehti Tallinna puukide esmauuring – Tallinna Loomaaia ja Eesti Vabaõhumuuseumi metsaradadelt koguti kokku üle 400 puugi, mis teeb üle 20 puugi 100 ruutmeetri kohta. See on umbes sama palju nagu Saaremaal.

Hiiumaa

Võsapuugi levikuala. TAI külastas saart 2017. aasta maikuu lõpus, siis käidi Nõmba, Mäeltse ja Jausa ümbruses. Kolmest kohast koguti kokku pisut alla 100 puugi, mis oli oodatust palju vähem. Haigustekitajatest määrati puukborrelioosi ja puukentsefaliidi tekitajaid, muid ei uuritud.

Ida-Virumaa

Võsa- ja laanepuugi levikuala. Üksikutes kohtades üle maakonna käisid TAI teadlased puugikorjeks üle 2007. aastal. Põhjalikumad vaatlused Oonurme ja Tudulinna ümbruses tehti aastatel 2006–2009, mis olid ka kõige puugirikkamad Ida-Virumaal.

Jõgevamaa asub võsa- ja laanepuugi levikualas. Puukide arvukuse ja haigustekitajate levimuse suhtes on see üsnagi uurimata maakond, üksikuid kohti on külastatud aastatel 2016–2017. Järvamaa maakonna põhjaosas asub laanepuugi levila piir. Puukide arvukuse ja haigustekitajate levimuse suhtes on see üsnagi uurimata maakond, välja arvatud mõned üksikud külastatud kohad 2016.–2017. aasta kevadkuudel.

Läänemaa rannik on üks puugirikkamaid Eesti mandriosas. 2006. aastal korjasid TAI teadlased Paralepa rannaäärses pargis sadu puuke. Vormsi on ka väga tuntud puugirikkuse poolest – 2017. aasta septembris korjati ühe päevaga ligi 250 puuki.

Lääne-Virumaa on üldiselt puukide ja nendega levitatavate haigustekitajate poolest väga vähe uuritud maakond. Aastail 2012–2014 uuriti Saksi ja Piisupi piirkonda, mis on kõige puugivaesem – leitud ligi 42 puuki taimestikult kolme aasta jooksul. Maakonna põhjaosas asub laanepuugi levikuala piir.

Põlvamaa on üldiselt puukide ja puukidega levitatavate haigustekitajate suhtes väga vähe uuritud maakond, välja arvatud üksikud puugikorjed 2016. aastal kolmes kohas. Seega teave puukide arvukuse, levikuala, riskipiirkondade ja haigustekitajate olemasolust puudub.

Pärnumaa maakonna lõunapoolel võib kohata ka laanepuuki. Kuna Pärnumaa kliima on natuke pehmem ja taimestik väga mitmekesine, on Pärnumaa üks puugirikkamaid maakondi Mandri-Eestis. Näiteks Puhtus kogusid TAI teadlased nelja aastaga (2006–2009) üle 3000 puugi.

Saaremaa on Eesti suurim puugiparadiis. Viimast korda sai pea terve Saaremaa põhjalikult TAI puugikorjamistega üle käidud aastatel 2007–2009, mil koguti üle 2000 puugi. Saaremaal on ka puukidele kõige ahvatlevamaid närilisi – 2012. juunis püütud kaelushiirel loeti 75 puuki. Saaremaal leiduvad kõik puukidega ülekantavad haigustekitajad, mis on olnud Eesti puukides kunagi tuvastatud.

Tartumaa asub võsa- ja laanepuugi levikualas, kuid Võrtsjärve rannikul leidub peamiselt võsapuuke. Ka haigustekitajatest Tartumaal leidub kõike: puukentsefaliidi viirust, Borrelia, Anaplasmaja Rickettsia baktereid kui ka babesioosi tekitajat. Kui tahetakse laanepuuki saada, siis sõidetakse Laeva või Järvselja piirkonda – seal leidub neid umbes pooleks võsapuukidega või isegi rohkem.

Valgamaa asub võsa- ja laanepuugi levikualas. Valgamaad külastas TAI puugikorjeks aastatel 2007–2009. Kuni 40 protsenti seal kogutud puukidest olid puukborrelioosi kandjad.

Viljandimaa – väga vähe uuritud maakond.

Võrumaa asub võsa- ja laanepuugi levikualas. Teadmisi puukidest ja nendega üle kantavatest haigustekitajatest on Võrumaalt üsna vähe, kuna maakond on väga vähe uuritud.