Kilpnäärmehaigustel on seos pärilikkusega, seega peaksid laboriarsti sõnul ennast vajadusel kontrollima eelkõige need, kelle emal või isal on haigus avaldunud. «Oma kilpnääret võiks kontrollida last planeerides nii naised kui ka mehed, et hinnata rasestumise võimalikkust ja selle katkemise ohtu kilpnäärmeprobleemide tõttu. Muidugi ka kõik need, kes tunnevad liigset väsimust ja energiapuudust, kellel esineb järsk kaalulangus või -tõus ning teisi kilpnäärme ala- ja ületalitlusest tulenevaid sümptomeid.»
Anneli Raave-Sepp toob esile, et hea ülevaate võimalikust kilpnäärme ala- või ületalitlusest annavad kolm vereanalüüsi: TSH ehk kilpnääret stimuleeriv hormoon, FT4 ehk vaba türoksiin ja anti-TPO ehk türeoidperoksüdaasivastased antikehad, mis aitab selgitada kilpnäärmehaiguse autoimmuunset põhjust.
Üldised tervisenäitajad kontrolli alla!
Praegu on õige aeg hinnata ka oma üldisi terviseriske, et saada teada, kuidas viimaste kuude tubased tingimused: trennis pole käidud, liikumine on olnud piiratud ning söödud pigem rohkem, kui vaja ja mitte just kõige tervislikumalt, on mõjutanud üldiseid tervisenäitajaid. «See on oluline oma tervisliku seisundi järjepidevaks hindamiseks ja tõsiste haiguste ennetamiseks,» räägib arst.
SYNLABi laboriarst soovitab analüüside tegemisel alati konsulteerida ka arstiga, et vaadata koos üle tulemused ja saada soovitused järgmisteks sammudeks.
Enamik kilpnäärmeprobleemidest on kergesti ravitavad
Kilpnäärmehaigused on enamast healoomulised ja kergesti ravitavad ning ravi toob üsna kiiresti tagasi hea enesetunde ja elukvaliteedi. «Kilpnäärme ületalitlus allub hästi türeostaatilisele ravile, raskemate juhtude korral on abi radiojoodravist. Alatalitluse korral rakendatakse hormoonasendusravi, mis on tavaliselt küll eluaegne, kuid tablettidega saab kilpnäärmehormooni organismis normis hoida ning inimene peaks ennast tundma sama hästi, kui haiguseta,» selgitab Anneli Raave-Sepp.