/nginx/o/2019/11/20/12752988t1hd174.jpg)
Pidev väsimus võib olla märk kilpnäärme üle- või alatalitlusest. Teised kilpnäärmeprobleemidega seotud sümptomid on põhjendamatu kaalumuutus, meeleoluhäired, higistamine ning juuste väljalangemine. Kuidas kilpnäärmehaigust märgata ning mida ette võtta?
Kilpnääre on väike liblikakujuline nääre kaela eesosas, mis toodab hormoone ja täidab kehas mitut funktsiooni. Peamine ülesanne on osaleda ainevahetuse, sealhulgas valkude ja süsivesikute ainevahetuse ja kehatemperatuuri regulatsioonis ning tagada kesknärvisüsteemi normaalne talitlus.
Meditsiinilabori SYNLAB laboriarst Anneli Raave-Sepp selgitab, et kilpnäärme tööd saab hinnata hormoonide taseme kaudu. Kilpnäärme alatalitluse ehk hüpotüreoosi korral toodab kilpnääre hormoone liiga vähe. Hüpotüreoosi korral on inimene väsinud ja energiapuuduses ka pärast korralikku ööund, südametöö aeglustub, kõht on kinni, nahk kuiv, juuksed langevad välja ja isu küll ei ole, aga aeglase ainevahetuse tõttu kehakaal muudkui tõuseb. Kui kilpnäärme hormoone toodetakse aga liiga palju, on tegemist ületalitluse ehk hüpertüreoosiga ja esmasteks sümptomiteks on hoopis põhjendamatu kaalulangus suurenenud söögiisu foonil. Lisaks käte värisemine, närvilisus, liighigistamine ja kuumatalumatus ning taas tohutu väsimus.
Probleemid kilpnäärmega võivad vallanduda igas vanuses. Kilpnäärmehaigusega inimeste osakaal on ligikaudu 5 protsenti maailma rahvastikust. Sagedamini esinevad kilpnäärmehaigused naistel, seda fakti toetavad ka SYNLABis teostatud analüüside andmed. Põhjusena toob laboriarst välja joodivaeguse, mille vajadus kasvab naistel puberteedis ja raseduse ajal ning mida inimene saab peamiselt toidust. Eriti head joodi allikad on mereannid, piimasaadused ja muna, kuid joodi saab organism ka joogiveega põhjaveest. «Kuna kilpnääre on närvisüsteemiga tihedalt seotud, on teiseks probleemide põhjustajaks stress ja ülepinge. Samas võivad närvilisus ja unehäired olla omakorda kilpnäärmehaiguse sümptomid,» nendib ekspert.
Kilpnäärmehaigustel on seos pärilikkusega, seega peaksid laboriarsti sõnul ennast vajadusel kontrollima eelkõige need, kelle emal või isal on haigus avaldunud. «Oma kilpnääret võiks kontrollida last planeerides nii naised kui ka mehed, et hinnata rasestumise võimalikkust ja selle katkemise ohtu kilpnäärmeprobleemide tõttu. Muidugi ka kõik need, kes tunnevad liigset väsimust ja energiapuudust, kellel esineb järsk kaalulangus või -tõus ning teisi kilpnäärme ala- ja ületalitlusest tulenevaid sümptomeid.»
Anneli Raave-Sepp toob esile, et hea ülevaate võimalikust kilpnäärme ala- või ületalitlusest annavad kolm vereanalüüsi: TSH ehk kilpnääret stimuleeriv hormoon, FT4 ehk vaba türoksiin ja anti-TPO ehk türeoidperoksüdaasivastased antikehad, mis aitab selgitada kilpnäärmehaiguse autoimmuunset põhjust.
Praegu on õige aeg hinnata ka oma üldisi terviseriske, et saada teada, kuidas viimaste kuude tubased tingimused: trennis pole käidud, liikumine on olnud piiratud ning söödud pigem rohkem, kui vaja ja mitte just kõige tervislikumalt, on mõjutanud üldiseid tervisenäitajaid. «See on oluline oma tervisliku seisundi järjepidevaks hindamiseks ja tõsiste haiguste ennetamiseks,» räägib arst.
SYNLABi laboriarst soovitab analüüside tegemisel alati konsulteerida ka arstiga, et vaadata koos üle tulemused ja saada soovitused järgmisteks sammudeks.
Kilpnäärmehaigused on enamast healoomulised ja kergesti ravitavad ning ravi toob üsna kiiresti tagasi hea enesetunde ja elukvaliteedi. «Kilpnäärme ületalitlus allub hästi türeostaatilisele ravile, raskemate juhtude korral on abi radiojoodravist. Alatalitluse korral rakendatakse hormoonasendusravi, mis on tavaliselt küll eluaegne, kuid tablettidega saab kilpnäärmehormooni organismis normis hoida ning inimene peaks ennast tundma sama hästi, kui haiguseta,» selgitab Anneli Raave-Sepp.
Tervisliku toitumise üldpõhimõtted nagu õige valkude, süsivesikute ja rasvade vahekord ning piisav kogus vitamiine ja mineraale kehtivad loomulikult ka kilpnäärme hea tervise puhul. Südameapteegi proviisor Mariana Džaniašvili räägib, et kilpnäärmehaiguste korral on kasulik lisada menüüsse järgmised toiduained: Atlandi punavetikas, metsmustikad, idandid, seller, petersell, küüslauk, kanepiseemned, kookosõli, parapähklid ja vaarikad. Lisaks on kilpnäärmele väga head erinevad ristõielised köögiviljad nagu lillkapsas, lehtkapsas, brokoli, peakapsas, üdikapsas ja lillnaeris.
Toidulisanditest soovitab proviisor kilpnäärme toetamiseks tsinki, seleeni, punaseid merevetikaid ja spirulinat. «Tsingi toidulisandid parandavad küll kilpnäärme hormoonide taset, kuid selle tarbimisega tuleb ettevaatlik olla ega tohi ületada lubatud kogust,» hoiatab proviisor, sest ületarbimine võib põhjustada raua ja vase taseme vähenemist kehas ning kilpnäärme ületalitlust. Lisaks leiab apteegist kilpnäärme normaalse talitluse toetamiseks ka L-türosiini, joodi ja seleeni baasil põhinevaid tablette. Vajadusel on jätkuvalt hea pöörduda ning erinevate toidulisisandite toimeainete kohta infot küsida apteekritelt, soovitab Džaniašvili.